Ettevõtja Mari-Ann Fonseca: aastal 2040 võiks 35 protsenti maailma lihast olla laboriliha
Tulevikus hakatakse laborites mikrofiiberlapi sarnase materjali peal liha kasvatama. Tallinnas Lasnamäel asub ettevõte, mis on sellise materjali tootmises maailmas esirinnas. "Ringvaade suvel" käis laboris koha peal uurimas, kuidas materjali tootmine käib ja millal võiks laboriliha massideni jõuda.
"Üks variant, kuidas lihatootmine välja näeks - neid on mitmeid - oleks see, et pannakse kiht meie materjali, pannakse rakud peale, pannakse veel üks kiht, pannakse uuesti rakud peale ja niimoodi saavutatakse paksem lihamass," tutvustas keemiatehnoloog Rasmus Liira. "Rakke toidetakse ja kasvatatakse ning meie materjali peal kasvavad need rakud ilusti koeks / .../ ja see ei erine kuidagi pärislihast."
"Erinevad laboriliha ettevõtted tegelevad väga erinevate lihadega," jätkas Liira. "Mõni on võtnud ette haruldase, ülikalli kalaliha, mõni teine teebki hästi lihtsaid asju, nagu tavaline kanaliha," rääkis ta kuid lisas, et laboriliha juures ei ole looma haruldasus väga oluline. "Kõik lihad on eetilised, kui nad ei ole kunagi ühtegi looma näinud."
"Protsessid suurte bioreaktoritega võtavad kaks-kolm kuud aega - võrreldes looma elueaga on see ikka väga lühike aeg," kinnitas Liira.
"Esimene laboriliha burger maksis 300 000 eurot," tutvustas Gelatexi kaasasutaja Märt Erik Martens. "Tänaseks on hinnad jõudnud sinnamaani, et umbes 60 eurot maksab üks burger."
"Keegi ei tooda tegelikult tööstuslikul skaalal. Ehk siis tegelikult tehnoloogia ja teaduse areng on võimaldanud selle, et kogu protsess on odavam. Teoreetiliselt, kui toota tonnides ja sadades tonnides liha, on võimalik saavutada hind, mis on täiesti konkureeriv loomse lihaga," lisas Martens.
"Prognoosid ütlevad, et juba 2040. aastaks võiks 35% maailma lihast olla selline liha," viitas Gelatexi teine kaasasutaja Mari-Ann Fonseca laborilihale.
"Tänasel päeval on üks piirkond maailmas, kus on võetud vastu vastavad regulatsioonid, et selliseid tooteid on n-ö okei müüa söögi pähe, ja see on Singapur," lausus Martens. "Seal on üks ettevõte juba oma esimese tootega turul ehk siis sa saadki laboriliha kananagitsate näol osta."
"Põhjus, miks need tooted ei ole turul, on suuresti regulatsioonid. See on tõesti nii uudne toit," lisas ta.
"Meie eelis ongi eelkõige just see, et me suudame materjale toota väga suurel skaalal - nagu on vaja lihatööstuse jaoks," lausus Fonseca ja lisas, et teised laboriliha jaoks materjali tootvad firmad ka üritavad, kuid nende mastaap jääb väiksemaks. Fonseca sõnul suudaks nende ettevõtte toota juba 300 tonni väärtuses materjali laboriliha jaoks aastas. "Ükski laboriliha ettevõtte ei ole veel sealmaal - me liiguks hea meelega veel kiiremini," viitas ta ettevõtetele, kes materjalist liha toodavad.
"Kui meil on tehnoloogiline võimekus teha midagi paremini, siis ma arvan, et me peaksime," lausus Martens lõpetuseks.
Toimetaja: Maiken Tiits
Allikas: "Ringvaade suvel", intervjueeris Heleri All