Surfientusiast: Portugalis surfatakse 30 meetri kõrgustel koletislainetel
Portugali rannikul püstitas Saksamaa surfar Sebastian Steudtner koletislainetel ehk ligi 30 meetristel lainetel surfamises järjekordse rekordi. Surfientusiast Viljar Raidmetsa sõnul ei ole kõrglainetel surfates surfari jaoks mitte miski kontrolli all ning lisaks spetsiaalsele turvavarustusele suudavad surfarid laine alla jäädes ka kuni kaks ja pool minutit vee all olla.
"See, mis Portugalis toimub, on maksimaalselt hullumeelne. Kõige lihtsam tavainimesele selgeks teha, kui suur see laine on, kui lähed üheksakorruselise maja juurde ja seisad selle kõrval. Samal ajal pead laine eest ära sõitma ja laine alt pääsema, et mitte laine alla jääda," selgitas surfientusiast ja Eesti freestyle suusatamise pioneer Viljar Raidmets. "Portugali rannik on surfarite jaoks ainulaadne, sest seal on selline merepõhi, mis hoovuse ja tuule koosmõjul neid hiidlaineid tekitab."

Raidmetsa sõnul ei ole surfates surfari jaoks mitte miski kontrolli all. "Seda teevad seal kõige kõvemad mehed, kes on oma ala täielikud profid. Neil on turvavarustus, aga nad suudavad ka kaks ja pool minutit vee all olla, seniks kui mäsu ära läheb ja nad üles leitakse. Surfaritel on kasutuses balloonid ja kui nad näevad, et jäävad laine alla, siis tõmbavad selle lahti ja balloon aitab neil natuke rohkem vee peale tulla, aga ilma jetimeeste abita nad sinna vette ka jääks."
Surfarite olümpia toimub tänavu Tahitil ja seal on laine maksimaalseks kõrguseks kümme meetrit, mis Raidmetsa sõnul ei ole ka lihtne laine. "Kõik lained on väga erinevad, kui me vaatame laine profiili, siis Portugali laine on hästi pikk, lame ja suur, aga Tahiti laine on hästi kiire ja seda nimetatakse pipe-line'iks ehk see on toru, mille sees saab sõita. Valdavalt siiski sõidetakse kolme-nelja meetrise lainega."
Olümpial hinnatakse seda, kuidas surfar lainega hakkama saab, kui keerulisi manöövreid teeb, kui puhtalt ta laine kinni püüab ja kui puhtalt läbib." Kohtunikud jälgivad seda kogu aeg," lisas Raidmets. "Surfiga ongi lahe see, et laine ei ole kunagi samasugune."
Surfata võib Raidmetsa sõnul ka poolemeetrise lainega, seda harrastavad üle maailma ja ka Eestis vanaisad ja vanaemadki ning see on mujal maailmas nagu jalgrattasõit.
"Kui millegagi oskad sõita ja püsti püsida, siis teise asja peale minna on ka natuke lihtsam, koordinatsioon on olemas ja kui suusatamine toimub külmas kliimas, siis surfamine enamasti soojas, mis on päris mõnus," ütles Raidmets, kes alguses tegeles freestyle suusatamisega ning siis keskendus surfamisele. "Eestis surfareid jagub. Ka eile käidi sõitmas, mis sest, et väljas olid lumehanged. Tänapäeval on varustus nii heaks läinud, et pole enam vahet, kas õues on 20 kraadi või viis kraadi."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Juhan Kilumets