Üliagar inimene teeb üksikule metsloomapojale pigem kahju kui kasu
Looduses üksinda olev metslooma- või linnupoeg enamikul juhtudel inimese abi ei vaja, mistõttu võib kahejalgse liigne agarus neile hoopis liiga teha, rõhutas keskkonnaameti loomaabi peaspetsialist Karmel Ritson "Terevisioonis".
Üksikut metslooma- või linnupoega kohates ei tasu automaatselt arvata, et tegemist on hädasolijaga. See, et loomavanemad oma pojad mõneks ajaks üksinda jätavad, on keskkonnaameti loomaabi peaspetsialisti Karmel Ritsoni sõnul tavaline protsess.
"Nad lähevad toituma ja jätavad oma poja üksinda turvalisse paika. Enamasti tulevad nad hämarikus, toidavad poega ja siis liigutavad teda edasi," selgitas ta. "Sageli satuvad metsloomad ja loomapojad hätta mitte inimese tegematusest, vaid just tegevusest," rõhutas ta.
Ritsoni sõnul võiks enne sekkumist vähemalt ühe ööpäeva oodata. "24 tundi on alati see aeg, kus loom võib ühe koha peal olla. Enne ei tasu kindlasti sekkuda, kui pole kindlat viidet, et see loom oleks orvustunud või hüljatud," rõhutas ta. "Kui järgmisel päeval on poeg täpselt samas kohas, on see esimene märk, et midagi on valesti, sest ükski loomavanem ei jäta oma poega liiga pikaks ühte paika, sest nii võib mõni kiskja talle otsa sattuda."
Kõige sagedamini minnakse omavoliliselt appi metskitsetalledele. "Ühel aastal oli juhtum, kus inimene otsustas, et kõige parem viis, kuidas metskitseema üles leida, on võtta see metskitsetall sülle ja jalutada temaga mööda metsa," tõi Ritson näite ja rõhutas, et nii ei tohi teha. "Ema tuleb ikka siis, kui keskkond on turvaline ja see tähendab, et inimest ei ole seal."
Vahel aga viivad inimesed leitud looma- või linnupoja koju. "Selle aasta esimene jänesepoja juhtum lõppeski meie jaoks väga nukralt, sest inimene oli võtnud jänesepoja koju ja toitnud teda lehmapiimaga. Sellega keeras ta jänesepoja seedimise täiesti sassi ja poeg hukkus selle tulemusel," rääkis loomaabi peaspetsialist.
Siiski lisas Ritson, et vahel võib ette tulla olukordi, mil looma- või linnupoeg inimese abi vajab. Sel juhul tuleb helistada riigiinfo telefoninumbrile 1247 või võtta ühendust mõne organisatsiooniga, mis hättasattunud loomade ja lindudega tegeleb.
"Kui on näha selgeid vigastusi, et loom on haavatud või ta ei saa hästi oma jalgu liigutada või oravapoeg lamab maas puu all ja ei käitu oravapojale kohaselt, siis võib küll kuskile helistada," tõi ta välja. "Hea on, kui sa pead alguses kellegi targemaga nõu ja siis vaatame edasi, mis see olukord on," rõhutas Ritson.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Katrin Viirpalu