"Ettevaatlikuks peaks tegema olukord, kui metskitsed on rapsipõllul ja ei karda inimest," ütles Eesti Metsloomaühingu juhatuse liige Katrin Idla. "Kui kits kõnnib inimestele järgi, justkui ei kuule ega tunne midagi või jookseb ringi, hoides pead imelikult viltu, siis tõenäoliselt on tegemist rapsimürgitusega. Oleme tähele pannud, et kõik zombistunud kitsed asuvad rapsipõllul või selle ääres. Kui kitsed on tee peal, siis tuleb nad tee pealt ära ajada ja metsloomaühingule teada anda, et kits seal on."

"Oleneb, kui kaua kitseke põllul on olnud ja palju rapsi söönud. Kui me saame kiiresti jaole, siis kitsed taastuvad paari päevaga, kui kits on põllul kauem olnud, siis kitsed ka surevad," ütles Idla. "Esimene nõuanne, kui näete kentsakalt käituvat kitse põllul, siis kiiresti toimetage ta sealt põllult ära. Üldiselt on tegemist maapiirkonnaga, kitse võib juhatada kas siis enda või tuttava aeda või piiratud alale, näiteks lauta ja siis helistada metsloomaühingule."

"Kitsele peaks ette panema kuiva heina, leiget vett, õunapuu- ja pajuoksad on head, aga kindlasti ei tohiks talle anda midagi toorest nagu näiteks õuna, porgandit või kapsast. See teeb kitse olukorra halvemaks, sest tihti on tal seedeprobleemid ja nad ka oksendavad."

"Praegu tuleb meile seoses mürgitusnähtudega kitsedega paar teadet päevas, ja seda on ikka päris palju. Paljusid kitsi, kes on hädas, inimesed ju ei näe," lisas ta.

"Kui inimesel ei ole võimalik looma piiratud alale viia ega talle heina anda, tuleb helistada metsloomaühingule. Meil on ka vabatahtlikud ning oleneb piirkonnast, kui kiiresti me appi jõuame, aga kindlasti saame nõu anda, kuidas inimene peaks kitsega toimetama."

Idla sõnul on talvel probleeme ka talveunest üles ärganud siilidega. "Ärge jätke siili talvel metsa alla kõndima ja helistage metsloomaühingule. Tuleme appi või juhendame. Esimene abi on see, et tõsta siilike siseruumidesse, aga mitte kohe sooja tuppa vaid pange kasti sisse ja tõstke näiteks auto pagasnikusse. Vett võib anda siilile. Piima ei tohi mitte mingil juhul siilile anda, sest siilid on laktoositalumatud."

"Samuti kardavad kõik loomad, nii kodu- kui metsloomad ilutulestikku, mis ajab nad ööunest üles ja peletab eemale oma pesadest, mis võib nii loomadele kui lindudele saatuslikuks saada."

Ilutulestiku jaoks on palju alternatiive. "On valgusetendused, lasershowd, saab teha elavat tuld, põletada küünalt," lisas Idla.