Juta Oleski sõnul on publikuteenindaja amet selline, mis konti ei murra. "See on inimestega suhtlemine, nende abistamine, kui nad ei oska oma kohale minna, ja mõnikord on vaja rääkida, mis etendusele nad on tulnud," selgitas ta.

Ühe teatriõhtu kõige kiirem aeg publikuteenindaja jaoks on Oleski sõnul etendusele eelnevad kümme minutit. "Siis on kõige rohkem rahvast, kõige rohkem küsimusi ja kõige rohkem näitamisi, näiteks kohale juhatamine."

Olesk, kes on Tallinna Linnateatris töötanud alates 1977. aastast, tõdes, et aastakümnete jooksul on nii teater kui ka inimesed muutunud. "Me oleme võib-olla harjunud sellega, et inimene tuleb teatrisse, asub vaatama ja siis ta ka vaatab. Praegu on küll nii, et ma lähen teatrisse, olen võtnud pileti – pilet on võrreldes minu palgaga kallis – ja ma loodan, et saan hinnale vastava emotsiooni. Aga kui mu ees istub inimene, kellel on suur kübar peas, kõrval istub inimene, kellel on telefon aeg-ajalt lahti, et vaadata, mis kell on ja mu taga sõbrannad räägivad, siis mis naudingut mina saan," kirjeldas ta.

Kui etendus algab, on linnateatris paika pandud, et üks publikuteenindaja peab saalis istuma. "Mõnel inimesel võib halb hakata ja ta ei leia teed välja," tõi ta ühe põhjuse, miks publikuteenindaja peab saalis alati olemas olema.

Kuigi etenduse ajal pole Olesk külastajaid keelamas käinud, on ta ise teist teatrit külastades kokku puutunud olukorraga, mil keset olulist monoloogi hakkas kaaskülastaja telefon helisema. "Kas sa oled vabariigi president või mis sa oled, et sa ei saa paariks tunniks telefoni kinni pandud?" imestas ta.

Selleks, et teatriõhtu õnnestuks, on Oleski sõnul suur roll just publikul. "Kui ikka publik elab kaasa, on näitleja palju emotsionaalsem," märkis ta. "Mina tunnetan selle järgi, kas nad teretavad mind või mühisevad minust mööda," selgitas Olesk. "On olnud ka niisuguseid asju, et inimene tuleb ja ta on nii ülbe. Ma ei tea, miks ta nii ülbe on, põhjust ei ole."

Negatiivsetest olukordadest aitavad aga üle saada külastajad, kes vaheajal või pärast etendust tulevad ja tänavad kogemuse eest. "Kui on meeldinud, siis peaaegu igaüks ütleb aitäh," rõõmustas ta.