Toivo Tänavsuu: vähihaige oskab paremini elada kui terve inimene
Grete Lõbu ja "Ringvaade" käisid sel korral lõunal endise ajakirjaniku, nüüdse Vähiravi Fondi juhi, nelja lapse isa ja viienda kursuse meditsiinitudengi Toivo Tänavsuuga.
Lõunat otsustati võtta Tartu Ülikooli keemikumi sööklas, kuna seal on Tänavsuu sõnul piirkonna kõige paremad toidud. Seal on ta ka esimesest kursusest peale kõige tihedamini söömas käinud.
"Ma ei kujutanud ette, et ma olen 50-60 ja ikka olen ajakirjanik, kirjutamas seal rahapesust, korruptsioonist või ärivaidlustest," sõnas Tänavsuu, kel hetkel on käsil viies kursus arstitudengina. Diplom saadakse kuue aastaga, millele järgneb veel neli aastat residentuuri. "See on pikk aeg, aga sa saad juba kolmandal aastal praktilisi asju teha, olla abiõde. Nüüd ma olen abiarst juba aasta aega olnud. Saad teha nagu päris asju," rääkis ta.
Ülikooli sisse astumiseks oli Tänavsuul vaja sooritada bioloogia eksam, mille ta kukkus esimesel korral aga läbi. Alla andmise asemel võttis ta aasta aega koos gümnasistidega Tallinna Reaalkoolis bioloogia tunde. "Võtsin õpetaja Kersti Veskimetsaga ka veel eratunde. Ma ei ütleks, et ma haaran kuidagi väga lennult, minuga on vaja ikkagi kõvasti vaja tööd teha, et ma midagi omandaks," tunnistas endine ajakirjanik.
Enda ja oma pere ära majandamisel saab Tänavsuu toetust ka headelt tuttavatelt. "Praegu käin kahes haiglas tööl, lisaks töötan ka Vähiravi Fondi heaks ja lisaks on mul mõned head tuttavad, kes lihtsalt toetavad mind. Nad teavad, et ma olen sellises olukorras, kus mul on pere, kohustused ja nad aitavad mind nii kaua, kui ma jõuan oma arstikutsega sinna maale, et ma suudan ära majandada ennast," rääkis Tänavsuu.
Oma pere jaoks tahab Tänavsuu ka endiselt igal hetkel olemas olla. "On vaja mingi kodutöö ära teha, kooli asi ära teha lastel. Lisaks on mul ka väga tubli naine, imeline naine. Ega ta ka väga ei aimanud, mida see päriselt tähendab, mina ka ei aimanud, hüppasin suhteliselt tundmatusse," tunnistas ta.
"Kõik see, mida ma õpin, järgmisel päeval oled haiglas ja avastad, et sul on seda vaja tegelikult. Sul tekivad seosed ja üllatad teinekord iseennastki, kui sa oled mõne olukorra päris professionaalselt ära lahendanud," jagas Tänavsuu õpingute rõõme.
Tänavsuu tunnistas, et on teinud ka vigu ja valesid valikuid. "Päris nii ei ole, et suudad pragmaatiliselt ainult õigetel radadel käia, on ikka ette tulnud raskusi ka." Tuge on Tänavsuu leidnud tihti just Oleviste koguduse juurest. "Oma raskused ja hetked, mil sa saad aru, et mõistusest ei piisa, siis sa lihtsalt panedki põlved maha. Võib-olla sul ei ole kohe lahendus käes, aga kui sa vaatad elule tagasi, siis sa näed, et seda on saatnud õnnistused, sa oled hakkama saanud, tulnud läbi väga rasketest olukordadest. See on minu kogemus," rääkis ta, tuues välja oma pere ja Vähiravi Fondi.
Vähiravi Fondiga aitab Tänavsuu sadu inimesi. Kõigi lood ei lõppe aga alati õnnelikult. Hinge ei lase Tänavsuul sel väga minna. "Fondi puhul me pigem ikka mõtleme positiivsetele asjadele ehk me saime anda inimesele kõige parema ravi ja inimene elas ikka oma päevad täis. Vähihaigete puhul on sageli niimoodi, et ka see pool aastat või aasta võib olla üks väga ilus aasta, sest vähihaige inimene oskab kuidagi paremini elada kui terve inimene. Ta teab, et ta aeg on kallis ja ta kasutab seda nendeks asjadeks, mis on olulised," sõnas Tänavsuu.
Et arstina mitte haigeks jääda, on Tänavsuu välja töötanud erilise meetodi. "On selline Tänavsuu-meetod haigustest hoidumiseks. Kui sa tunned, et sul hakkab kurk kipitama, nina läheb kergelt tatiseks, siis lihtsalt otsusta ära, et sa ei jää haigeks. Enamasti see töötab," muigas Tänavsuu.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Ringvaade"