Montessori kooli eestvedaja: laps peab saama kõike ise teha
Kadrioru Montessori kooli eestvedaja Monika Kallaste ja pedagoog Riina Must rääkisid "Huvitajas", et kõige rohkem erineb Montessori meetod teistest pedagoogikatest selle poolest, et lapsed töötavad Montessori lasteaias individuaalselt, hästi suur osa on praktiliste tööde õppimisel ning kõik abstraktsed teadmised ja kontseptsioonid tehakse selgeks käega katsutavatel meetoditel.
"Tallinnas on juba olemas kaks Montessori meetodil töötavat klassi, mis asuvad Haaberstis ja kus 1.-6. klassini on võimalik omandada haridust Montessori meetodil," selgitas MTÜ Kadrioru Montessori Kooli eestvedaja Monika Kallaste. "Meie hakkasime oma kooli looma väikese lastevanemate rühmaga 2021. aastal ja alustasime lasteaiarühmast."
"Kuna meie lapsevanematena ei taha olla ise koolipidajad, vaid luua lastele võimalused ning vabatahtlikult kogu tegevust toetada, siis on koolipidajaks Rocca Al Mare Kool, kelle juures Kadrioru Montessori kool tegutseb. On Haabersti klassid ja nüüd siis tulevad ka Kadrioru klassid," ütles Kallaste.
Kallaste jaoks on lapsevanemana kõige olulisem, et Montessori metoodikat järgides on võimalik lapsel kujuneda selleks, kes ta päriselt on, sest see metoodika toob välja iga lapse tugevamad küljed. "Lapsel on võimalus jääda ainulaadseks," lisas Kallaste.
"Väga suure osa inimese kujunemisest määrab ära keskkond, kus laps kasvab, kasvatusmeetodid ja lapse iseloom. Me ei tohi last ülekasvatada, vaid oluline on olla lapse jaoks olemas. Meie ühiskonnas kiputakse laste eest palju ära tegema või teine äärmus, et lapsevanematel pole üldse aega laste jaoks. Lapsevanem peaks olema rohkem vaatleja rollis, laskma lapsel iseenese sees tasakaal leida," selgitas pedagoog Riina Must.
Must õppis Montessori meetodit Hispaanias, vaatluspraktika tegi Riias ja päris praktika juba Eestis Montessori meetodit kasutavas kooliklassis. Eestis seda metoodikat hetkel õppida veel ei saa.
Musta sõnul on metoodika looja Maria Montessori kujundanud erinevas eas lastele erinevad õpetamiskeskkonnad, eraldi keskkond on 3–6aastastele, 6–12aastastele ja 12–18aastastele lastele ja noortele.
Montessori õpetuse järgi on kõik ained omavahel tugevalt integreeritud ning meetodi põhimõte on kasvatada lapsi, kes tulevad iseendaga hästi toime, näevad ennast osana suurest maailmast ja tajuvad ka oma vastutust. "See ei ole vabakasvatus nagu tihti kardetakse," lisas Must.
Kõige suurem Montessori meetodi erinevus on Kallaste sõnul selles, et kõik lapsed töötavad Montessori lasteaias individuaalselt. "Neil on suur hulk valikuvõimalusi, millega täna tegeleda, lähtuvalt siis lapse huvidest ja vajadustest. Päevaplaan on olemas, aga olulisel kohal on Montessori töötsükkel, mis tähendab, et kella üheksast kaheteistkümneni hommikul on lapse jaoks segamatu keskendumise aeg. Sel ajal saab laps oma valitud tegevusele keskenduda, teades et siia vahele ei tule mingit ühistegevust, mis tema tegevuse katkestab."
Erinev on ka see, et hästi suur roll on praktilistel töödel ja tegevustel nagu näiteks keskkonna eest hoolitsemine. Kingade viksimine, klaaside poleerimine, akende pesemine, taimede eest hoolitsemine, lauakatmine, küpsetamine. Nende ja pajude teiste tegevuste hulgast laps ise valib omale tegevuse, millega ta tahab just täna tegeleda.
"Mäletan, kui mu viieaastane laps tuli lasteaiast ja oli nii õnnelik, et oli õppinud nööpe ette õmblema," meenutas Kallaste. "Mina lapsevanemana ei olnud tulnud selle pealegi, et talle võiks seda õpetada, sest puudus ju otsene praktiline vajadus."
Erinev on Kallaste sõnul ka see, et kõik abstraktsed teadmised ja kontseptsioonid tehakse selgeks läbi spetsiaalsete Montessori õppevahendite ehk käega katsutavatel meetoditel. Laps töötab kätega ja omandab väga palju teadmisi ja kogemusi läbi kompimise. Matemaatika õppimisel kasutatakse näiteks helmekette.
Kallaste sõnul on kooliealised lapsed juba teises arenguetapis, mille puhul on väga olulisel kohal koostöö kaaslastega ja ka väiksemates rühmades töötamine.
"Aga loomulikult hoolitsevad ka koolis käivad lapsed oma keskkonna eest. Laps on kooliklassis ennastjuhtiv õppija. Koostöös õpetajaga liigutakse õppimises järk-järgult isikliku vastutuse ja vabaduse poole. Aineoskusi ja -teadmisi annab õpetaja läbi esitluste väikestes gruppides ja lugude kaudu. Klassiruum on ettevalmistatud keskkond kvaliteetsete ja läbimõeldud õppevahenditega, mis aitavad õpilasel aineteadmisi sügavuti mõista ja iseseisvalt harjutada," selgitas Kallaste.
Montessori meetodi üks motosid on "aita mul seda ise teha". "Laps peaks saama kõike teha, mis ei ole just eluohtlik. Iga kord, kui laps palub midagi teha või tunneb huvi millegi vastu, siis võimalda talle see tegevus. Sealt saabki muutus alguse," õpetas Kallaste.
"Maria Montessori järgi on õpetaja klassiruumis pigem vaatleja ja ta on öelnud ka seda, et õpetaja on oma töös õnnestunud siis, kui lapsed töötavad klassis nii justkui õpetajat polegi klassis, nad oskavad ise ühelt materjalilt teisele liikuda," lisas Must.

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Huvitaja", intervjueeris Krista Taim