Vikerraadio 57 | 15 fakti Vikerraadiost

Kolmapäeval, Vikerraadio 57. sünnipäeval kõlavad raadioeetris vahvad faktid Eesti kuulatuima raadiojaama rikkalikust ajaloost ja tänapäevast.
1. "Vikerhommiku" algusaeg on kell 5.30 ja nii on see olnud juba 1981. aastast. Põhjus, miks varasema kella 6 asemel otsustati alustada pool tundi varem, peitus vajaduses nii-öelda katta Ameerika Häält. Nii toodi "Maailm täna" hommikusele ajale, et kellelgi ei tekiks kiusatust Ameerika Häält kuulata.
2. Tänaseks tavapäraseid õige kellaaja signaale ehk täistunnil kõlavaid piikse edastatakse alates 1988. aastast.
3. Regulaarne ööpäevaringne programm Vikerraadios sai alguse 18. detsembril 1998. Öised kordussaated lisati kavva 2005. aastal.
4. Kõik praegused "Aktuaalse kaamera" meesankrud – Margus Saar, Priit Kuusk ja Johannes Tralla – ning Veronika Uibo on olnud ka "Vikerhommiku" saatejuhid.
5. Vikerraadio õnnesooviminutite traditsioon ulatub 1960. aastatesse. 1964. aastal loeti õnnesoove õhtul, "Päevakaja" lõpus, hiljem saates "Teist ja teile". Hommikuprogrammis leidsid õnnesoovid koha 1972. aastal.
6. Virgutusvõimlemine, algse nimega hommikuvõimlemine ja vahepeal ka tootmisvõimlemine, sai Eesti Raadios alguse juba 1934. aastal. Pärast mõningast pausi tuli see Vikerraadio kavva tagasi 2008. aastal.
7. Vikerraadio esimese saatepäeva teadustajad olid Heljo Korv ja Endel Padrik.
8. Esimene muusikapala kõlas saates "Rõõmsaid viise", mille seadis kokku muusikatoimetaja Ülo Vinter ning see oli André Previn'i instrumentaalpala "Neli hobusemeest" Mantovani orkestri esituses.
9. Esimene muusikapala CD-plaadilt mängiti Soomest laenatud plaadimasinast ja see oli Gary Moore'i "Over the Hills and Far Away". Tänasel päeval kõlab Vikerraadios ööpäevas ligikaudu 150 muusikapala.
10. Vikerraadio eetris on tööpäevadel 20 uudistesaadet. 1967. aastal oli argipäeviti 14 uudistesaadet, neist kolm Vikerraadios.
11. Vikerraadio vanim järjepidevalt tänaseni eetris olev saade on "Päevakaja". Esimene saade kõlas eetris 6. oktoobril 1958. aastal.
12. Regulaarse järjejutu eelkäija, RAMETO "Järgnev jutt" kõlas esimest korda 17. aprillil 1967 kell 20.30, kui Gunnar Kilgas luges ette saksa kirjaniku Günter Prodöhli jutu "Lend saabumiseta".
13. Esimene lastejutt, praeguse "Õhtujutu" eelkäija, oli "Matišek ja kitarr", mida esitasid Velda Otsus, Aarne Ruus ja Emil Laansoo (kitarr). Toonase lastejutu toimetaja oli Juhan Saar ja režissöör Salme Reek. Esimene lastejutt oli ühekordse katsetuna eetris 14. mail 1961 ning juba siis kõlas Heino Jürisalu "Unelaul" (tekst Juhan Saar), mis võeti 1963. aastast kasutusele saatesarja kujundusmuusikana. Regulaarne laste unejuttude traditsioon sai hoo sisse 1963. aastal looga "Pilvelammas" Ita Everi esituses.
14. Kõige kauem on Vikerraadios töötanud saatejuht Kaja Kärner ja toimetaja Marje Lenk. Kõige pikaajalisem peatoimetaja on olnud Riina Rõõmus, kes juhtis Vikerraadiot 19,5 aastat.
15. Internetis on Vikerraadiot võimalik kuulata alates 1998. aastast, mobiiliäpist on saanud Vikerraadiot kuulata alates 2011. aasta juunist, 2023. aastal liitus võimaluste hulka Eesti Raadio mobiiliäpp. Nüüdsel ajal kuulatakse Vikerraadio ja Raadioteatri saateid järelkuulamiskeskkonnas ligi miljon korda kuus.
Toimetaja: Karmen Rebane