"Ligi 50 aastat tagasi tekkis selline väike hobi, et kui on võimalik, alati astun katedraalidesse sisse. Suur kiriklik ehitis on võluv. Ka Eestis on ametlikult üheksa katedraali. Katedraal on koht, kus on piiskopitool. Kiriku ja katedraali vahe on praeguseks natuke ähmastunud," selgitas Raul Rebane, kes on külastanud ligi 200 katedraali ja suurt kirikut.

Nõukogude ajal õnnestus Rebasel käia Leningradis (praegu Peterburi-toim.) Iisaku katedraalis, mis jättis oma Focault' pendliga väga pöörase mulje. "Teine tõuge tuli 1984. aastal Lvovis, kus ma sain tuttavaks kunstiteadlase Jelena Potapovaga, kes tegi mulle fantastilise reisi kohalikes kirikutes, katedraalides ja muuseumides."

Katedraalid tekitavad sügavat austust ehitusmeistrite vastu. Rebase sõnul on katedraalide aeg ja on kaubanduskeskuste aeg. "Me elame praegu kaubanduskeskuste ajal. Katedraal on loodud kestma üle põlvkondade, üle aegade, loodud austusest selle aja, meistrite ja elu vastu. Kõik suured ehitised on loodud ülendamiseks, see on teekond jumala juurde."

"Kõikide katedraalide tippu asetatakse Gaudi imetöö Sagrada Familia Barcelonas, mis ei ole veel lõplikult valmis, Notre Dame'i katedraal Pariisis, mis üsna varsti saab valmis, Vassili Blažennõi kirik Moskvas, Hagia Sophia Istanbulis, Milano toomkirik (Duomo di Milano), Kölni toomkirik, Strasbourgi katedraal, Ulmi katedraal Saksamaal, mis on maailma kõige kõrgem kirik. Sinna tippu viib 800 astet, ronisime abikaasaga sinna ka üles," ütles Rebane.

"Samuti jättis väga sügava mulje Reimsi katedraal Prantsusmaal, kuningate kroonimisoht, mis sõja ajal sai kõvasti kannatada. Mis on veel oluline ja mida paljud pole osanud või saanud vältida, katedraali ümber peab olema ruumi ja seda Reimsis on. Katedraali majesteetlikkus peab tulema välja sellega, et ümber on tühi maa. Vähem olen käidud Ida-Euroopa võimsates kirikutes."

Katedraalid on Rebase sõnul ehituslikult väga sarnased ning seetõttu tulebki vaeva näha, et vaadata just selle katedraali või siis selle koha lugu. "Mõni kirik nõuab spetsiaalset ja lähemat uurimist, meie näiteks võtsime abikaasaga Istanbuli Hagia Sophia kirikus eraldi giidi."

Kiriklik mõte liigub sajanditega. "Kui meie mõtleme eelarve piirides või valmistsükliga, siis kirik mõtleb sajanditega ja seetõttu näiteks Kölni katedraali täiskõrgus saavutati alles 1880-ndatel," lisas Rebane.

Katedraalide külastamine teeb Rebase sõnul alandlikuks aja ees, sest sa mõtled seal teises võtmes, hakkad mõtisklema aegade suuruse ja sügavuse üle teistmoodi. Tavaelus on peaaegu kõik ehitused asendatavad, aga katedraalid ja suured kirikud reeglina ei ole. "Aeg on aeg ja usk on usk, mina imetlen rohkem ehitusmeistreid ja aja mõtet."