"See lugu pole sada protsenti tõsi. See on saanud ainest ühest juhtumist, mis meil oli. Mamma on päris, ta on seal oma näoga pildis ka ning tema leinast ja lahkumisest saigi see ainest," rääkis režissöör Eeva Mägi, kes märkis, et filmis on ka üksjagu fantaasiat. "See pole üks ühele kõik see, mis me oleme omavahel läbi teinud. See on klassikaline generatsioonidevaheline lugu ja ma arvan, et igas normaalses peres on etteheiteid ja tülisid," sõnas Mägi.

"Seda toredam ju ongi, kui saab oma ema peal emotsioonid välja elada, aga siis ongi tähtis mingi hetk ikkagi andeks paluda, et saada aru, et see oli emotsioon ja ma ei saa teda süüdistada oma tunnetes ja oma eksistentsis," rääkis ta.

"Emaga sa oled ju pead-jalad kogu aeg koos ja vanaema on see võimalus natukene sealt oma kodunt ära minna. Ja meil on väga vedanud oma elus just meie Mammaga. Kui ma tulin ära Saaremaalt oma kahe lapsega Tallinna, siis me saime ikkagi minna Saaremaale igal koolivaheajal, suvevaheajal. Mo Mamma võttis alati lapsed hoida ja eks see ole ka üks põhjus, miks me nii kokku kasvasime ja lähedasteks saime ja jäime," rääkis Eeva Mägi ema Maria Mägi-Rohtmets.

Enda vanaemast nooremana videomaterjali kogudes ei olnud Mägil mingit plaani sellest lõpuks film teha. "See tuli alles vahetult enne selle filmi võtteid," sõnas ta. "Aga kuna ema tegi selle saatusliku vea, et ta kinkis mulle kaamera, siis ma hakkasin Mammat filmima. Ta oli mõnes mõttes minu selline peategelane alates sellest hetkest, kui ma kaamera sain. Ta oli lõpuks nii harjunud selle kaameraga, et on isegi üks kaader, kus ta võtab kartuleid ja viskab kartulimulla kaamerasse, sest ta ei pannud enam tähele, ta oli tõesti väga-väga harjunud," rääkis Mägi.

Filmitegemise protsess aitas Mägil enda leinaga toime tulla. "Ma kogu aeg vaatasin, et Mamma on nii armas, aga valus otseselt lõpuks ei olnud." Ka Mägi-Rohtmetsa jaoks aitas film leinaga toime tulla. "Ma elasin nii sügavalt ema kaotust läbi, et alles siis, kui aasta oli tema lahkumisest möödas, ma sain aru, et ma olen aasta aega leinas olnud. Olgu selle filmiga piltlikult nagu ta on, aga me ikkagi saame väga hästi läbi ja oleme lähedased oma pere sees. See on ka kõik aidanud siiski sellega toime tulla," sõnas ta.

"Ma olin üllatunud, et Eeva oskas selle filmi teha nii südamlikuks, armsaks ja tegelikult üleüldiselt vajalikuks. Ma arvan, et see on äärmiselt mõtlemapanev. Ma arvasin, et ta ei oska seda, aga see on väga hästi välja tulnud," oli Mägi-Rohtmets otsekohene. "Me oleme võitnud, et Eeva on olemas," lisas ta.