Kuusk: kaitseväe paraadi kommentaaris peab tubli annus patriotismi olema
Tänavu 16. korda vabariigi aastapäeval kaitseväe paraadi kommenteeriv ETV saatejuht Andres Kuusk rõhutas "Vikerhommikus", et kuigi vabariigi aastapäeval tuleb tavapärasest rohkem patrioot olla, ei tohi saatejuht siiski naljakaks muutuda.
Traditsiooniliselt on vabariigi aastapäeval Eesti Rahvusringhäälingu kanalites eetris ka kaitseväe aastapäeva paraad, mida on alates 2008. aastast ETV-s kommenteerinud saatejuht Andres Kuusk. Kuusk meenutas, et sattus toimetuse juhi ja produtsendina esimest korda kommentaatoripulti läbi juhuse.
"Paraadi kommentaator Ilmar Raag ei saanud mingil põhjusel seda tööd teha. Loetud päevad oli aega, vaatasin toimetuses ringi ning sain aru, et mul on mõnes mõttes lihtsam see asi ise ette võtta, sest ma juba tean teemat ja inimesi ka," meenutas ta ning lisas, et tegelikult ei olnud tal aimu ka, kui suur töö paraadi kommenteerimine tegelikult on. "Ma ei tea, kui ma oleksin teadnud, kui suur töö see on, kas ma oleksin selle võtnud," nentis ta.
Kuusk ja ta kaaskommentaator, kelleks on viimastel aastatel olnud kolonelleitnant Kaarel Mäesalu, istuvad paraadi ajal Vabaduse väljakule viidud ülekandebussis. "Kui orkester marsib ja mängib või tehnika vurab, tunned seda ribikontides, sa oled nii kohal, kui üldse võimalik on," kirjeldas ta pidupäeva õhustikku.
Saatejuht tunnistas, et ülekande võtmeküsimus on õige tooni leidmine. "Kommentaaris peab tubli annus patriotismi olema. Kui ma korraks sirvisin, millest me alates 2008. aastast paraadidel rääkinud oleme ja millest on kõnelenud kaitseväe juhataja, siis kõik need sõnumid on olnud mõnes mõttes kogu aeg samasugused – riigikaitse on oluline, ajateenistus on auasi. Aga sellest kõigest tuleb rääkida nii, et see oleks pidulik, mitte õõnes või võltspatriotistlik. Me kõik oleme patrioodid ning vabariigi aastapäeval tulebki tavapärasest rohkem patrioot olla, aga sa ei tohi naljakaks muutuda," selgitas ta.
Viimasele 16 aastale tagasi vaadates tunnistas Kuusk, et kõige raskem oli kommenteerida 2022. aasta 24. veebruaril toimunud üritusi, sest samal päeval alustas Venemaa Ukrainas täiemahulist sõda.
"Ma mäletan, et rippusime kolleeg Peep Kalaga pikalt telefoni otsas ja mõtlesime, mis on see õige toon. Loomulikult me tunneme Ukrainale kaasa, me elame neile kaasa, nad peavad sõja võitma, aga meie otsus oli see, et Venemaa ja Putin ei riku Eesti Vabariigi sünnipäeva ära. Me otsustasime, et peotunne peab jääma, aga me räägime kõik murelikud lood ka ära," meenutas ta.
Kuusk selgitas, et paraadi näitamist on aastaid lihvitud, sest detaile, millega tuleb arvestada, on väga palju. "Seal on väga palju tehnikat, see on võib-olla tehniliselt keerulisem, kui inimesed arvavad," märkis ta ning tõi välja, et muu hulgas tuleb arvestada platsis suuruse, logistika ja mahutavusega. Samuti tuleb tähelepanu pöörata väikesematele asjadele, näiteks kuidas kaableid platsil vedada. "Need ei tohi publikule näha olla, aga need ei saa ka risti tee peal olla, sest ükski kaablikate ei pea 70-tonnisele tankile vastu," tõi ta näite. "See kõik taandub režissööri mõnusale tunnetusele, mis sünnib koostöös operaatoritega, kes on seda aastaid teinud," selgitas Kuusk.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Märt Treier