9. veebruaril 1925. aastal ilmus ajalehes Esmaspäev Eesti esimene ristsõna ning tänavu sai Eesti ristsõna 99. aastaseks.

"Esimesed ristsõnad Eestis olid angloameerikast pärit ristsõnamõistatused, kus küsimused on ristsõna all. Võtmemõistatusi peetakse lausa Eesti leiutiseks, aga seda peame veel kontrollima," ütles ristsõnameister Tarmo Tuule. "Inimestele meeldib mängida ja üht-teist ka võita, aga see on ristsõna juures teisejärguline."

Ristsõnad saavutasid kiiresti suure populaarsuse ja Tuule sõnul on huvitav see, et kui tuli punavõim, kasutati ristsõnaväljaandeid kohe propagandaks ja ristsõnadesse ilmusid küsimused NSVL kindralite kohta. "Ristsõnade juures saad otse inimese juurde minna, sest ta veedab selle tegevuse juures kaua aega," selgitas Tuule.

Nõukogude ajal oli ristsõnu vähe, see oli pigem defitsiit. "Kui Eesti hakkas taas vabanema ja tänavatele tulid suhkruvatt ja vahvlid, siis koos laulva revolutsiooniga tulid uuesti ka ristsõnad."

Tuule sõnul on tänapäeval kõige populaarsem Skandinaavia tüüpi ristsõna, kus küsimused on ristsõna ruudukeste sees.

"Ristsõna on tervik, see on kultuuriteos," ütles Tuule. "Kõik on ristsõna juures tähtis. Siin peab olema hea keeleoskus, natuke peab olema ka silmailu, vigu ei tohi olla, oluline on pildivalik, vastuse lause peab olema humoorikas, need on põhikriteeriumid. Lõpuks tuleb kokku suur teos, millega inimene veedab pool tundi-tund ja läheb süvitsi."

Ka ristsõna liigub paberilt digitaalsesse keskkonda, aga õnneks paberristsõna veel välja ei sure, sõnas Tuule.