Mettiku sõnul on tänavune talv aiapidajaid pigem hoidnud – näiteks sulaperiood oli lühike ja jäi pigem talve algusesse. "Pungad ei ole jõudnud veel liikuma hakata, vaid on endiselt sügavas puhkeasendis ja külm ei pääse neile ligi," selgitas ta ning lisas, et olukord muutub kehvaks siis, kui märtsis vaheldumisi sulama ja külmetama hakkab. "Siis on kõik meie puud-põõsad valmis selleks, et nüüd tuleb kevad. Kui siis külm peale tuleb, võib see pungade sisse minna ja siis võib jamaks minna."

Vanakooli aiapidajad, kelle aias kasvavad kohalikud viljapuud ja marjapõõsad, Mettiku sõnul krõbedate külmakraadide pärast eriti muretsema ei pea. "Õunapuudel ei ole mingit viga, marjapõõsastele pole paremat talve tahtagi, sest vanajumal on seda lumekest andnud ja nemad on enamasti kenasti kasuka all," märkis ta. "Paremat kasukat kui paks lumevaip pole olemas."

Küll aga võivad väga krõbedad külmakraadid liiga teha varakevadel õitsevatele taimedele, näiteks ploomi- ja kirsipuudele. "Kuna nad teevad oma õienupud juba sügisel valmis, võib külm need ära võtta. Taim läheb küll kevadel kenasti lehte, lihtsalt ei õitse ja siis jääb paraku saak saamata," selgitas Mettik, kes siiski usub, et tänavune talv pole ka varajastele õitsejatele liiga teinud.

Küll aga on tema sõnul keerulisem olukord eksootiliste viljapuudega. "Ma arvan, et osa kahjust võib olla juba tehtud, aga võib minna lähimasse aiakeskusesse ja osta pakasekaitsekangast. Või kui aiakeskust kuskil läheduses ei ole, siis minna kohalikku raamatukokku ja paluda vanu mahakandmisele minevaid ajalehti ja puu ajalehtedesse mässida. See kaitseb päris hästi," soovitas ta.