Tarmo Soomere: see, mis täna on õige, on homme ümber lükatud
Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere rääkis saates "Hommik Anuga", et inimesel tuleb õppida elama maailmas, kus teadmised arenevad ja uuenevad väga kiiresti.
Haridus
"PISA-testides on meie haridus natukene langenud, ühe või kahe korra võrra, mis on täiesti ebaoluline muutus statistiliselt. Eesti teadus alustas 30 aastat tagasi kaugel teises sajas. Nüüd me oleme jõudnud normeeritud andmete alusel maailma neljandale kohale oma teaduse mõjukuses. Selle taga on meie hea haridus," selgitas Soomere.
Tehisintellekti kui sellise pärast Soomere ei muretse. "Kui siiamaani suutsime asendada oma käelise tegevuse masinatega, suunasime silmad kaugele orbiidile, siis nüüd me oleme nii kaugel, et suudame natuke asendada oma mõtlemisprotsesse. See ei ole iseenesest hea ega halb. Heaks või halvaks teevad selle inimesed, kes seda kasutavad," märkis ta.
Internetist usaldusväärse info äratundmist tuleks Soomere sõnul hakata õpetama lasteaia tasemel. "Kui veel põlvkond tagasi piisas, et me tegime lastele selgeks Newtoni seadused, et laua pealt kukkumine on valus, siis nüüd me peame selgitama ka seda, millist probleemi võib tekitada valesti kasutatud tehisaru," sõnas ta.
"Faktikontroll pole enam see, mis on oluline. Oluline on see, et lapsed oskaksid adekvaatselt interpreteerida asju. Meie teadmine laieneb nii kiiresti. Toon paralleeliks koroonapandeemia: see, mis täna oli õige, oli nädala pärast ümber lükatud palju parema teadmisega. Me peame õppima elama sellega, et meie teadmised arenevad väga kiiresti. See on uus formatsioon inimmõtlemise ajaloos," seletas Soomere.
Kliimakriis
"Maad kaitseb kasvuhoonegaasidest kasukas jahtumise eest. Kui neid üldse ei oleks, oleks Maa keskmine temperatuur umbes -18 kraadi. Aga on +15, vahe on 33 kraadi. See ei erine kuigi palju inimese kehatemperatuurist 36,6 kraadi. Maa temperatuur on tõusnud umbes 1,4 kraadi, kui me liidame 36 kraadile 1,4 kraadi, saame 38 kraadi palavikku. Inimene ei tunne end enam selles temperatuuris hästi. Umbes samamoodi mõjutab Maa keskmise temperatuuri tõus ka paljusid teisi liike. Mõned liigid surevad välja, aga teised hakkavad õilmitsema," rääkis Soomere.
Soomere tõi välja, et põhjapoolkera muutub aina rohelisemaks. "Seal kus saja aasta eest oli tundra, kasvab väärikas kasemets. Samal ajal troopikas lähevad temperatuurid nii kõrgele, et inimesed ilma abivahenditeta ei suuda ellu jääda. Eluks kõlblik vöönd liigub inimkonna hällist põhja poole. Ega looduse ja maakeraga juhtu midagi, inimene tuuakse mugavustsoonist välja," sõnas ta.
Jüri Liiv väidab oma "Suures rohepesu käsiraamatus", et praegune tsivilisatsioon hukkub 100 aasta pärast. Soomere usub, et 100 aastat on optimistlik arvamus. "Me jõuame suurte probleemideni ühiskonnas kiiremini kui saja aastaga. Kliimamuutus ei toimi ühtlaselt kogu maakeral, mõned piirkonnad jahenevad praegu, kuid ülejäänud maailm on selle võrra soojenenud palju kiiremini," ütles ta.
"Päris algselt võeti kliimat kui selliste tingimuste kompleksi, mis sobib inimeste eluks. See on äärmiselt inimesekeskne vaatekoht. Nii mõnigi liik tunneb end nagu paradiisis. See, et iga suurema muutusega väheneb liigirikkus, on asjade olemuses. Surevad välja need liigid, kes on oma toimimispiirkonna serva peal. Kui tuleb üks stress otsa, siis nad lükatakse kõrvale," rääkis Soomere.
Soomere tõi näiteks Sahara kõrbe äärel elavad inimesed. "Ta ei jää koha peale ja hakka ära surema, ta otsib kohta, kus ta saab olla. See on globaalne probleem – küsimus, kuidas me saame hakkama globaalse migratsiooniga. On väga väike tõenäosus, et see olemata jääb. See on see uus maailm, millega me peame elama ja toime tulema," sõnas ta.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Hommik Anuga", intervjueeris Anu Välba