Räägime sellest, mis tegelikult eestlasi hävitab. See ei ole automaks ega sõjapõgenikud, see ei ole puukide rohkus ega peretoetuse vähenemine. See ei ole ka TV3 saade "Duubel" ega Brigitte Susanne Hundi Instagrami-voog. Mis see on, mis eestlasi hävitab? 2022. aastal jõi eestlane keskmisel 11,2 liitrit puhast alkoholi. Tundub väike kogus. Mida see number tähendab? Kuidas sellest aru saada? Kui 11,2 liitrit puhast alkoholi arvutada ümber reaalseks joogiks, siis see teeb 678 0,33 liitrist õlut. Jah, 678 pudelit. Keskmine eestlane. Aastas.

Kas see on normaalne? Proovime aru saada. Ühes nädalas teeb see 13 pudelit. Tervise Arengu Instituudi soovitus meestele on mitte juua rohkem kui 14 alkoholiühikut nädalas. See teeb 11 pudelit. 13 on reaalsus, 11 soovituslik maksimum. Keskmine tarbimine on kahjuks suurem kui soovituslik maksimum. Tegelikult mõjutavad seda keskmist ka inimesed, kes üldse alkoholi ei joo, nagu mina, ehk vahe reaalsuse ja soovituste vahel on tegelikult veel suurem.

Naistel soovitab Tervise Arengu Instituut juua 7 ühikut nädalas, mis teeb 5,5 pudelit. 13 on reaalsus, 5,5 soovitus. Keskmine tarbimine on kahjuks väga palju rohkem. Aga rohkem millest? Rohkem Eesti Tervise Arengu Instituudi soovitustest. Näiteks tänavu jaanuaris avalikustas Kanada Tervise Instituut uued soovitused alkoholi tarbimise osas. Need tekitasid suurt vastukaja. Mis on nende juhendi järgi madala riskiga alkoholi tarbimine? Kaks pudelit nädalas. Ning see kogus kehtib nii meestele kui ka naistele.

Kõik, mis sellest rohkem, sellega kaasneb juba märgatav terviseriskide tõus. Eesti soovitustega võrreldes on vahe päris suur. Naiste puhul rohkem kui kahekordne ja meeste puhul rohkem kui viiekordne.

Aasta alguses tegi Maailma Terviseorganisatsioon alkoholi tarbimise teemal avalduse, mis kirjeldas tervislikku tarbimiskogust. Kõige kaasaegsema teadmise juures on tervislik kogus alkoholi null. Ümmargune null.

Alkohol ehk etanool on närvimürk ning juba üle kümne aasta on see liigitatud esimese rühma kantserogeenide hulka. Mida tähendab esimese rühma kantserogeen? See tähendab, et vähitekitajana on alkohol samal real näiteks asbesti, kiirituse ja tubakaga. Alkoholi seostatakse vähemalt seitsme erineva vähiga. Neist kõige levinumad on meestel soolevähk ja naistel rinnavähk.

Kiiritusmasinatel on juures suured hoiatussildid. Asbestil samuti. Tubaka hoiatussilte oleme me kõik näinud. Aga hoiatussildid alkoholil? Siiski – tänavu kinnitas Iirimaa eelnõu lisada aastast 2026 alkoholile sarnased ohusildid. Sellele oponeerisid kõige häälekamalt Itaalia veinitootjad, sest sildid võivad negatiivselt mõjutada tarbijavalikuid. See on küll huvitav mõttekäik. Teaduslikult tõestatud ohust teavitamine mõjutab negatiivselt tarbijate valikuid. Ootame põnevusega, millal asbestitootjad hakkavad protesteerima oma hoiatussiltide vastu.

Aga klaas veini on ju tervislik? Ei ole. 1990. aastatel tekkinud eksiarvamused ja statistika valesti mõistmine elavad siiani müütilist elu. Kuidas tänapäeva teadus asja näeb? Etanooli tekitatud kahjud ületavad kaugelt igasugused kasud. Alkoholi tervislikkus on umbes samaväärne pesuvalgendajale C-vitamiini lisamisega. Kes veel ei teadnud, siis ka veini põhikomponent on etanool. Ei ole mingit vahet, kas inimene joob veini, viina või õlut.

Alkoholi lobistidel on õnnestunud sisse viia mitte midagi ütlev, aga endale väga kasulik mõiste – lahja alkohol, mille aktsiis on kolm korda madalam kui "kangel" alkoholil, aga neis kõigis sisalduv etanool on täpselt sama ohtlik. Alkohol on alkohol.

Mis meie eestlastena sellest suurest alkoholitarbimisest võidame? Kas majanduslikku kasu? Et maksud jäävad Eestisse? Näiteks A le Coqi kasum 2022. aastal oli 11,2 miljonit. Kuhu kasum läheb? Emaettevõttesse Soome. Saku õlletehase kasum 2022. aastal oli 6,6 miljonit. Kuhu kasum läheb? Emaettevõttesse Taani. Okei, Liviko on meie enda oma. Selle 5,2 miljonit kasumit jääb ikkagi Eestisse.

Eesti peamised alkoholimüüjad on oma puhast kasumit viimaste aastate jooksul tugevalt kasvatanud. Eelmisel aastal suurenesid need lausa 28 protsenti. Aga ei Saku, A le Coq ega Liviko kata aktsiisiga kulusid, mis alkohol tekitab tervishoiule, õigussüsteemile, tootlikkuse vähenemisele ega kata nad ka immateriaalset kahju, mille alla liigituvad lähedastele ja perele põhjustatavad kannatused ning üldiselt halvenenud elukvaliteet. Tegelikult pole vahet, kas sa oled väike- või suurtootja. Kas teed natuke käsitöö-IPA-t või tood maale head Prantsuse šampanjat. Alkohol on alkohol.

Igal juhul panustad sa sellesse, et 2022. aastal suri Eestis otseselt alkoholi liigtarvitamisest tingitud haigustesse 753 inimest. Lisaks 92 õnnetusjuhtumit, milles hukkunud inimesel tuvastati alkohoolne joove. Seega kaotasime alkoholi tõttu kokku 845 elu, millele lisanduvad veel kaudselt alkoholist põhjustatud surmad, mis jäävad surmatunnistusel kajastamata. 845 inimest. Alkoholiga teenitud tulu on nagu teemandid Sierra Leonest. 845 inimest on kolm korda rohkem inimesi, kui hukkus Estoniaga. Kolm Estoniat. Igal aastal.

Aga vähemalt me ju ei reklaami alkoholi. See on ju keelatud. Kusjuures hetkel käib Eesti alkoholitööstusel ministeeriumide tagatubades lobitöö selle nimel, et reklaamipiirang tagasi pöörata. Nad soovivad suuremaid vabadusi, et saaksid reklaamide abil anda rohkem infot oma toote kohta ja edendada alkoholi tarbimise kultuuri. Seda kõike veel edendada? Kas on jäänud mulje, et inimesed ei tea, kuidas alkoholi juua?

Võib-olla keegi mõtles, et teeks uue aasta karskelt. Prooviks tervislikult. Samas kuuled ETV-s, kanalis, kus reklaamid on keelatud, malbet häält meelitamas sind uut aastat alustama koos Remy Martiniga. Kas ETV nõukogu kiidaks heaks ka Laua Viina Pärdi päevad? Või äkki ootab meid ees Eesti Laul On Ice? Huvitav on ka Remy Martini uusaastakontserdi plakat, mida ETV saab oma ülekande ajal südamerahus näidata. Plakatil on väga palju Remy Martini ja väga vähe kontserti.

Arusaadav. Raha paneb rattad käima. Kõik vajavad lisatulu, aga ajal, mil me ei leia kümmet miljonit õpetajate palkadeks, piisaks 10-protsendilisest alkoholiaktsiisi tõstmisest, et see raha leida. Kumb on olulisem – kas lubadused alkoholitootjatele või õpetajatele? Kumma töö on meie rahva tervisele ja tulevikule olulisem? Kas tahame, et noorte silm säraks koolis või poe juures?

Kas mäletate, et kunagi oli selline minister nagu Ossinovski, kes läks tõstma alkoholiaktsiisi, vähendama alkoholi kättesaadavust ja nähtavust kauplustes, aga kahjuks suutis selle tegevusega vähendada eelkõige enda nähtavust. Sellist avalikku hukkamõistu ei suuda üle elada ükski poliitik, aga kelle huvides see hukkamõist on? Eestlaste või pudelite huvides?

Meil ei ole tegelikult alkoholikultuuri ja Tervise Arengu Instituudi koduleht on segadusttekitav ning sealne alkokalkulaator meenutab matemaatika riigieksamit. Äkki teeme lihtsalt uue kalkulaatori, mis oleks kooskõlas teaduse ja tervislikkusega? Kalkulaatori, kus mehed ja naised on võrdsed ning mille soovitatud alkoholiühik nädalas on null. Seda oleks kõigil hea lihtne arvutada.

Meid eestlasi on vähe. See oleks ju ainult hea, kui me kõik elaksime kauem ja tervemalt, oleksime tegelikult ka e-riik, mitte a-riik. Kui see ei motiveeri sind alkoholi vähem tarbima, siis äkki motiveerib see, et alkoholiaktsiisist jõuab palju raha läbi kultuurkapitali just minu taskusse.