Jakob Rosin: karusselluksed kaotaksin küll kohe ära
"Prillitoos" läks koos pimeda ajakirjaniku Jakob Rosinaga uurima, kui ligipääsetavad on erinevad kohad meie linnaruumis ka puuetega inimestele. Muuhulgas kinnitas Rosin, et pahatahtlikkust on pigem vähem ja inimesed kipuvad ikkagi aitama.
Jakob Rosin ütles, et ligipääsetavuse küsimus ei puuduta ainult puuetega inimesi. "Mõni inimene on liiga lühike, mõni on liiga pikk, mõni ei saa oma käsi kasutada, sest on talvel lumega käeluu ära murdnud," selgitas ta ja lisas, et neid asju, mida ta meie elukeskkonnas ära muudaks, on väga palju. "Karusselluksed on esimene asi, mille ma kohe ära kaotaksin, sest proovige sealt läbi minna, kui te kõnnite liiga kiiresti, liiga aeglaselt või ei näe eriti hästi."
Üks peamiseid küsimusi on Rosina sõnul see, kuidas luua linnakeskkonda. "Mulle meeldib öelda seda, et ligipääsetavus tähendab seda, et meie maailm peab olema tajutav mitme meelega, näiteks see, et kui sa teed ilusa mustri asfalti peale, siis see võiks olla tuntav ka jala all," sõnas ta ja lisas, et teine oluline osa on linnas helidel. "Vaegkuuljatel on oluline märgata ümberolevaid helisid, näiteks autosignaale või sireene, aga kui müra on kohutavalt palju, siis on raske midagi kuulda."
Rosin kinnitas, et pahatahtlikkust on pigem vähem ja inimesed kipuvad ikkagi aitama. "On küll üks juhus, kus ma küsisin inimeselt bussi numbrit ja ta ütles mulle vale numbri, ega ma ei tea siiamaani, kas ta tegi seda hajameelsusest või meelega."
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Prillitoos", intervjueeris Reet Linna