"Mina hakkaksin kodus jõulumuusikat kuulama juba oktoobrikuus, aga peaksin seda tegema siis salaja, sest keegi teine perest seda nii vara kuulata ei taha," muheles pianist Johan Randvere. "Mu teised pereliikmed tahavad jõulutunnet säilitada päris pühade ajaks ja ütlevad, et ärgem raisakem seda tunnet ära. Aga minu meelest seda ei saagi ära raisata."

Randvere sõnul on ta oma jõulukontserte oodanud juba aasta aega. "Ma teadsin juba pärast eelmist tuuri, et me vist teeme seda uuesti ja hakkasin juba aasta aega tagasi uusi jõululaule otsima ja harjutama. Kontserdil ma ka räägin hästi palju nende lugude kohta," ütles ta.

Huvitavatest muusikalistest leidudest rääkides ütles Randvere, et ta näiteks avastas, et Ferenc Liszt on kirjutanud oma tütretütrele jõulukingiks "Jõulupuu" süidi, mis on 43 minutit pikk. "Loos kuuleb vanu harmooniaid, hästi palju vaiksed asju, hästi palju pause on loos, nii et on näha, et see on hästi intiimne muusika. Liszt kirjutaski lugusid rohkem koduseks improviseerimiseks ja siis mängimiseks."

Kontserdil tuleb esitamisele ka Claude Debussy kõige viimane teos, mis on kirjutatud 1915. aastal, esimese maailmasõja ajal klaverile ja soolohäälele ning mille eelsõnas on helilooja kirjutanud: "Ma loodan, et sakslastel ei tule rahulikud jõulud." "See on karm, aga ilus jõululaul. Laulu tekstis kirjutas ta, et kõik on meilt võetud, isa on rindel, ema enam ei ole, vaid lapsed on siin koos. Debussy ise pidi ka sõja tõttu palju kolima. Loen oma kontserditel ka Debussy teksti ette."

"Leidsin need jõululaulud Google`ist viidete kaudu," ütles Randvere. "Beethoven näiteks pole mitte midagi jõuluteemalist kirjutanud. Mozart on jälle päris palju religioosse sisuga muusikat kirjutanud. Mozartil on pala "Ave verum corpus", mis on tegelikult kirjutatud teiseks kristlikuks pühaks ja see on "Ave Corpus Christi", aga see on nii ilus muusika, et seda on hakatud väga palju mängima just jõulude ajal."

"Minu lemmiklugu on "Pähklipureja", millele on tohutult rasked seaded tehtud, mis tuleb klaveril ära mängida," ütles Randvere. "Veel meeldib mulle väga Sibeliuse kõige viimane teos, mida ta ise dirigeeris ja mis on väga hümnilik lugu. Mulle üldse tundub, et hümne mitte ei valita rahva poolt, vaid need kujunevad. Näiteks "Ukuaru valss" on ka juba hümni-mõõtu lugu, mida lauldakse pulmades, matustel, juubelitel ja mis haakub iga olukorraga."

Lõppeva aasta kohta ütles Randvere, et tal oli aasta, mis tegi ta hästi õnnelikuks. "Mängisin nii raskeid ja ilusaid asju," meenutas pianist. "Ma mängisin ühe leedu kolleegiga kõik lood, mis Rahmaninov on kirjutanud kahele klaverile. Akadeemias toimus mu suur sooloõhtu, kus päris lahe oli tunda, et lähed lavale ja kontsert on nii välja müüdud, et selja taga koorirõdul on ka publik. Kui oleks ainult pianist, oleks see suurepärane elu, aga kui on ka pere ja muud asjad, siis on ikka päris karm."