Heiki Lutschan: Eestis on abivajajaid liiga palju
MTÜ Naerata Ometi eestvedaja Heiki Lutschan rääkis "Vikerhommikus" jõulunaeratuse kampaaniast, mille eesmärk on teha 1000 lapsele jõulukingitused. Tema sõnul on abiprojektide hulk 15 aastaga suurenenud kümme korda ning Eestis on üle 60 000 inimese, kes ilma abita enam hakkama ei saa.
"MTÜ Naerata Ometi jõulunaeratuse kampaania eesmärk on teha jõulukingitused 500 lapsele, kes peavad jõulud haiglates veetma ja 500 lapsele, kes elavad asenduskodudes," rääkis Heiki Lutschan, MTÜ Naerata Ometi eestvedaja ja üks loojatest. "15 aasta jooksul, mil oleme jõulukampaaniat läbi viinud, on abivajajaid kõvasti juurde tulnud. Kui me 2008. aastal tegevust alustasime, oli meil kuus-seitse projekti aastas, täna on meil projekte kümme korda rohkem."
Lutschani sõnul on väga palju inimesi, kes igapäevaelus enam hästi hakkama. "40 000-50 000 inimest elavad suhtelise vaesuse piiril ja sinna juurde veel 10 000-15 000 inimest, kes elavad absoluutses vaesuses."
"Abivajajatel on palju erinevaid muresid, aga viimasel ajal on kasvanud nooremapoolsete ja keskealiste naiste osakaal, kes helistavad ja on hädas sellega, et neil pole raha, et oma hambad korda teha," rääkis Lutschan. "Helistame palju hambakliinikuid läbi, et nad tuleksid meile appi, aga see pole siiani kahjuks õnnestunud. Vastatakse, et suuhügieen on inimese enda tervise küsimus ja et lagunenud hammaste puhul on inimene ikkagi ise süüdi. Praegu on meil ootejärjekorras 18 inimest, kes on meie poole oma palvega pöördunud. Mõni nooremapoolsem naine ütles, et hambad lagunesid sünnitades ära. Kliinikud on mulle aga öelnud, et see jutt ei pea paika. Aga tahaks ikkagi inimesi aidata."
Küsimusele, miks meil on nii palju abivajajaid, vastab Lutschan, et me kardame homset päeva, mis saab meist tulevikus ja selle kartuse varjus töötame ja rabeleme ning selle virvarri käigus me lihtsalt ei märka, ei näe teist inimest, erivajadustega inimest, abivajajat. Digiajastu muudab inimesed kõike kiiresti tarbivaks, aga samas kõike ka kiiresti unustavaks.
"Tihti küsitakse meilt, et aga miks riik ei aita? Aga kes on riik? Riik oleme ju meie ise. Sageli aetakse sassi riik ja valitsus. Valitsus on seal üleval kõrgel, nemad ei näe alla, siin ongi mittetulundusühendustel oluline roll, kes siis annavad valitsusele tagasisidet, suhtlevad nendega ja viivad neile info abivajajate kohta."
"Abivajajate toetamiseks vajaminev raha tuleb headelt inimestelt ja ettevõtetelt, aga alati polegi raha kõige olulisem," lisas Lutschan. "Vahel tuleb abi materjalide näol või mõne toimingu, vajaliku tegevusega aitamise näol. Jõudu abivajajate aitamiseks annab see, kui oled saanud kedagi aidata ja näed neid rõõmsaid silmi ja sooja tänutunnet, mis inimesest kiirgab."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Anu Välba