"Olen hariduselt põllumees, 90-ndatel aastatel õppisin Kehtna põllumajanduskoolis," meenutas Tõnis Milling. "Põllumajandus oli enne üheksakümnendaid väga heas seisus, tahtsin ka head elu nautida, aga kõik muutus väga ruttu. Nüüd huvitab mind politseitöö, tegutsen abipolitseinikuna."

Millingu sõnul on ta abipolitseinik hobi korras ning naudib patrullis käimise aega väga. "Kui minna politseisesse päriselt tööle, kaob mu meelest ära selle töö võlu ja põnevus. Jalgpallur Raio Piiroja on täna kutseline kalur, varasemalt käis ta hobi korras kalal ja ka tema on öelnud, et kui hobi muutub ühel hetkel tööks, siis ei ole enam nii põnev."

Tänavu septembris läks Milling Luua metsanduskooli matkajuhiks õppima. "Mulle on alati meeldinud matkamas käia," ütles Milling. "Aga tahtsin omandada just oskusi ja teadmisi metsas hakkama saamiseks. Ja teadmisi ma sealt saan. Luua on väga hea auraga kool. Tore on käia koolis, kui pole sundust nagu lapsena oli."

Vähidiagnoosi sai Milling eelmisel aastal. "Esimeses staadiumis ei saanud arstid päris täpselt aru, kas mul on vähk või ei ole. Täna on vähk kontrolli all, ta on küll olemas ja pahaloomuline, aga mitte agressiivne. Olen jälgimise all."

Milling paneb meestele südamele, et hoolimata karmist diagnoosist, ei ole ta kunagi end halvasti tundnud. "Enesetunde põhjal ei saanud ma aru, et midagi on halvasti, kuigi vähk oli mul siis juba olemas. Tegin oma vähiga kokkuleppe, et vähk ei arene ja mina ei toida teda. Jah, ta on mu organismis olemas, me võime koos elada, aga ta ei arene edasi."

Ta hakkas uurima, mis vähki toidab. "Vähki toidavad väga lihtsad asjad nagu suhkur, alkohol ja kohv. Kui need oma menüüst välistada, läheb enesetunne juba paremaks," ütles Milling. "Mina jätsin päevapealt šokolaadi ja halvaa ning igasuguse magusa söömise. Ja see mõjus mulle väga hästi. Lisaks sellele, et ma enam vähki ei toitnud, langes mu kehakaal esimese kuuga seitse kilo."

Oluline on üle vaadata ka töörutiin ja uni. "Õnneks ei ole mina stressi ja depressiooniga kokku puutunud. Aga hakkasin mõtlema, et elan ühe korra ja tahan seda teha tervena ja väärikalt, mitte kogu aeg rabeledes," ütles Milling. "Ma ei taha teha stressirohket tööd, et mõnituhat eurot aastas rohkem teenida. Aga kahjuks tegelevad eesti mehed enesehävitamisega, olgu selleks siis ületöötamine, alkohol või tubakas. See võib kõlada praegu pehmomehe jutuna, aga näen, kuidas see mehi ja nende perekondi lõhub."

Millingu sõnul avalikustas ta oma haiguse ainult selle pärast, et anda teistele meestele eeskuju. "Mind on väga paljud mehed selle eest tänanud," lisas ta. "Eesnäärmevähi kontroll arsti juures võib olla ebameeldiv tegevus, aga ainus, mis loeb, on teadmine, et ma olen terve. Parem on ju olla terve mees, mitte juurvili, kes end voodis liigutada ei saa. Olen võtnud seisukoha, et mina elan täna, mitte eile ega homme."

Hingedekuu viimasel nädalal, 24. novembril on alati peetud venna Madis Millingu sünnipäeva. "Lähme vanematega Madise sünnipäeval kindlasti kalmistule, pärast mälestame kõik koos kodus," ütles Milling. "Mõtlen tema peale iga nädal. Kui ta lahkus, sain aru, et tema füüsilise keha saatsime küll ära, aga meie südamest ja meelest ei lähe ta ju kunagi. Loodan, et lahkunud inimesed meid ikka kuulevad ja on meie lähedal."

Milling rääkis, et tunneb vennast väga suurt puudust. "Hiljuti tekkis mul ajalooline küsimus ja varasemalt helistasin siis Madisele, kes alati teadis vastuseid. Ta oli kui elav leksikon, kes teadis kõike ajaloost, sõjandusest, arhitektuurist ja geograafiast. Vahel sain aru, et ta kohe ei teadnud vastust, aga ta hakkas tuletama ning kunagi ei jäänud vastust võlgu. Ta oli väga tark inimene, nüüd aitab mind ainult Google."

Milling jagas armsat mälestust ajast, mil tema oli 15-aastane ja Madis õppis Pedagoogilises instituudis. "Ühel õhtul tulin koju ja Madis istus Peda kursarahvaga meie juures Õismäe korteris. Tahtis vist natuke eputada ja ütles mulle, et surume kätt. Aga juhtus nii, et mina surusin ta käe maha," meenutas Tõnis Milling. "See oli murranguline hetk, kus me mõlemad tajusime, et väike vend on suurest vennast tugevam ja hakkas mind senisest rohkem aktsepteerima."