Margus Tabor kinkis Martin Millile tema vanavanaisa väärika mantli
Tänavu 20. märtsil tähistati Karl Adra 120. sünniaastapäeva. Juubelite tähistamise tuules tuli Margus Taborile mõte anda Adra lapselapselapsele Martin Millile üle üks südamega hoitud mantel. "Ringvaates" rääkis Tabor, kuidas temast sai nii väärika mantli pärija ning miks otsustas ta palitu nüüd õigele pärijale tagasi kinkida.
20. märtsil tähistas kultuurirahvas Karl Adra 120. sünniaastapäeva. Traditsiooniliselt anti välja ka Adra nimeline auhind näitlejale, kelle korrektne eesti keel ja sõnum paremini publikuni jõuab. Tänavu pälvis tiitli Marika Vaarik. Juubelite tähistamise tuules tuli Margus Taborile aga mõte anda üle veel üks eriline ja südamega hoitud preemia.
80-ndatel-90-ndatel kasvanud lapsed teavad lavastajat, näitlejat ja lastekirjanikku Karl Atra ehk Kaarupit Eesti Televisiooni lavastusest "Onu Tik-Taki seiklused". Tema kõige suurem panus Eesti kultuurilukku oli aga lavakõne õppejõuna.
"Enne eksisteeris minu teadvuses Karl Ader, aga kui ma eelmisel sajandil teatrikooli astusin, oli ta juba Kaarup. Meie kursusel oli üle 20 inimese ja need, kellel koolis eriti hästi ei läinud, ei osanud materjali valida või olid pudilõuad, läksid Kaarupi juurde tasandusrühma. Tunnid toimusid Kaarupi juures kodus," meenutas Kaarupi õpilane Margus Tabor. "Ta tegi õpetuse nii lihtsaks, ühtepidi lapsikuks, aga samas nii elutargaks."
"Palju me seal õppisime, on kahtlane, sest Kaarupil oli abikaasa Mummi, tegelikult Eerika. Ja kui mina laupäeviti tundi läksin, käskis Kaarup Mummil mu kõht täis sööta," ütles Tabor. "Mina olin pärit Hiiumaalt ning nädala sees elasime kõik internaadis. Mummi oli alati teinud värskeid pirukaid ja kui Kaarup tuli oma luulekoguga kööki, et suutäite vahele natuke ka luulet lugeda, ajas Mummi Kaarupi koos luulekoguga köögist välja sõnadega, et kokka tuleb ka ikka austada. Pärast Mummi veel lisas, et Kaarup on ikka nii range."
"Olin kümne aastane, kui ta suri," meenutas Kaarupi lapselapselaps Martin Mill. "Oma lapsepõlvest mäletan, kuidas me veetsime oma suved Kaarupi ja Mummiga Klooga rannas meie pere suvilas. Tihtipeale jäeti mind ja mu õde nende hoolde. Hommikuti käisime alati koos kioskist ajalehte toomas. Kaarupil oli hobusepeaga jalutuskepp nimega Miira. Igal hommikul tegi ta nalja, et hobune on kusagile metsa jooksu pannud, meie õega pidime siis otsima minema ja iga kord leidsime kepi ühe ja sama posti juurest."
Mill meenutas vanaisa jutte, et sipelgatele ei tohi peale astuda ja puult ei tohi niisama lehti rebida."Ta oskas väikesele inimesele väga lihtsalt selgitada, miks loodus nii oluline on."
Tabor meenutas, et ühel kõledal novembrikuu päeval läks ta taas Kaarupi juurde tundi. "Suvel varastati mul ühikast jope ära ja kohale jõudes pakkus Kaarup mulle oma mantlit selga. Ma ütlesin, et pole vaja, mul tädi juba ostis uue jope, varsti saan kätte, aga Kaarup ikka pakkus, et tal on tore palitu, proovi aga selga. Mina ikka keeldusin viisakalt," meenutas Tabor. "Tegime tunni ära ja koridoris ütles Kaarup, et kuule, pane korraks nalja pärast see mantel selga. Paningi ja järgmisel hetkel tõukas ta mu õrnalt uksest välja ja pani ukse kinni. Nii sai minust Kaarupi mantli pärija."
Pärast lavakunstikooli asus Martin Mill tööle Ugala teatrisse, kus oli näitejuhiks olnud ka tema legendaarne vanavanaisa. "Ma olen kaks korda Kaarupi jälgedes käinud," ütles Mill. "Esiteks siis, kui ma sain näitlejaks ja tulin Ugalasse tööle. Teiseks siis, kui ma olin aasta aega lavakunstikateedris kõnetehnika õppejõud. Ma usun küll, et Kaarupile oleks minu valikud meeldinud."
Tabor meenutas, et kui Martin Mill pidas oma 40. sünnipäeva, otsustas ta mantli tema õigele pärijale tagastada.
"Margus saabus sünnipäevale mantliga, mis oli minu jaoks suur üllatus ja siis sain aru, et nüüd olen mina Kaarupi mantli pärija. Margus oskab suurepäraselt Kaarupit järgi teha ja mul tekkiski tunne, et ehk on hoopis Kaarup see, kes mulle selle palitu üle annab," ütles Mill.
Tabor ja Mill peavad nüüd plaani luua Kaarupi mantli kandmise statuut, mille alusel seda järgmistele näitlejatele edasi anda või millistel tingimustel teised näitlejad väärikat palitut kanda saaksid.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade"