"Ma nägin arstide näost, kui mures nad on ja kui halb see seisund on, aga mulle endale ei jõudnud see kuidagi kohale. Kui sa näed, et sul kümme kilo kukub põhimõtteliselt nädalatega, siis see on päris hirmutav," meenutas Ait diagnoosi saamist.

Kõik sai alguse viis aastat tagasi, kui naine Aasiasse reisile läks. "Alguses tundus pigem selline viiruselaadne – palavik ja tegelikult oli kõht ka lahti, aga ma arvasin, et see on pigem seotud sellega, et ma sõin midagi või midagi sellist. Palavik oli päris kõrge, ligi 39, ja ma mäletan, et ma võtsingi valuvaigisteid ja palavikualandajaid, et see pikk reis koju üle elada."

Kuna sümptomid polnud ka koju jõudes kadunud, pöördus Ait arstide poole. Esialgu kahtlustati tal salmonelloosi, kuid üsna pea selgus, et asi on hoopis hullem.

"Arst ütles soole lõpuosa uuringust, mille ta kohe seal visiidil tegi, et ta ei ole ammu nii hullus seisus soolt näinud, mis on põhimõtteliselt nagu sõelapõhjaks. Sooleseinas olid suured haavandid ja põhimõtteliselt imestati, kuidas ma olen nii kaua jalgel olnud," kirjeldas ta.

Lõpuks selgus, et naisel on Crohni tõbi ehk krooniline soolepõletik. Kuna haigus tabletiravile ei allunud, hoiatati teda, et võib-olla tuleb sool eemaldada. "Helistasin kohe elukaaslasele ja me mõlemad hakkasime telefonis kohe nutma," meenutas naine. Operatsioonist päästis teda bioloogiline ravi, mis haiguse kontrolli alla sai.

"Ma olen õppinud selle haigusega elama," märkis Ait. "Kui ma selle diagnoosi sain, siis mis siin salata, ma töötasin väga palju, sõin nii, kuidas juhtus, patustasin ka alkoholi ja isegi ka suitsetamisega. Ma küll ei suitseta enam, aga kõike seda ma teen tasakaalukalt," rääkis ta.