Rasmus Puur: lapsepõlv Lasnamäel oli kui Metsikus Läänes
Helilooja ja dirigent Rasmus Puur rääkis Vikerraadio saates "Käbi ei kuku...", et tema lapsepõlv 1990. aastate Lasnamäel oli kui Metsikus Läänes, kuid see on teda rikastanud ja õpetanud nägema maailma eri külgedelt. Ta nimetas oma lapsepõlve üliõnnelikuks.
Rasmus Puur meenutas, kuidas tema lapsepõlves oldi hommikust õhtuni vabalt õues, kuid tegevuste seast ei puudunud sigarettide ja alkoholi ostmine ning proovimine, kulupõletamine, seinte sodimine ja kokkupuude politseiga. Mängu- ja seikluskaaslasteks olid nii eesti kui ka vene lapsed.
"Aga ühel hetkel sa tunned, et mingid tegevused pole õiged. Kui kodust on kaasa tulnud väärtused ja südametunnistus, siis paneb elu asjad paika — sa tüürid sellelt rajalt ära ja sõbrad vahetuvad," teadis ta põhjust, miks ta nn halvale teele ei läinud.
"Mul on oma vanemate kasvatusele mõeldes hea meel — mul on olnud üliõnnelik lapsepõlv, mul on vedanud koduse õhkkonna ning vaimselt terve keskkonnaga," rääkis ta ja lisas, et hindab vabadust, mis talle anti.
Rasmuse ema Katrin Puur ütles, et kõige olulisema oma laste kasvatamiseks on tema võtnud kaasa enda lapsepõlvest. Selleks on rahu ja kannatlik meel, mis viivad edasi olenemata olukorrast:
"Karjumine ei aita, tuleb olla lapsele hea kaaslane, aga et ei oleks patroneeriv ega sõrme vibutav — last peab austama. Kuigi Rasmuse puhul on olnud olukordi, mis on karjunud sõrme vibutamise järele."
Üks ja ainus karjumine
Katrin Puur tunnistas, et ainus kord, mil ta Rasmuse peale on karjunud, ei juhtunud üldse mitte lapsepõlve koerustega seoses, vaid hoopis hiljem — kui poeg võeti maksimumpunktidega muusikaakadeemiasse kompositsiooni erialale vastu, kuid ta teatas, et siiski ei lähe sinna.
"Ütlesin, et sinusse on palju panustatud ja sind on vastu võetud, mis tähendab, et sind peetakse selle vääriliseks. Ja et need pole suvalised inimesed, vaid kõrged muusikaakadeemia professorid ja õppejõud, kes on sulle andnud loa ja nüüd sa ütled, et ei tule. Nii ikka ei saa. Ma olin tükk aega pahane ega rääkinud temaga," meenutas Katrin.
"Mul polnud siis nii tugevat äratundmist ja ma ei tahtnud, et muusika muutub tööks. Sa pead enda sees need asjad ära tunnetama ja kalkuleerima," selgitas Rasmus tollasi kahtluseid.
2014. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia cum laude bakalaureusekraadiga ja 2022. aastal magistrikraadiga.
"Aga me ei tea keegi, kas ma käin muusikarada elu lõpuni või teen kannapöörde, sest huvisid on mul palju. Praegu ma seda ei tunne, aga ma ei saa seda välistada. See ei tohiks olla nii iseenesest mõistetav, kogu aeg peab küsima, ega ma pole ammendunud iseenda või teiste jaoks," mõtiskles Rasmus.
Kuulus "Muri laul" kodus ei kõlanud
Saates rännati tagasi ka Katrin Puuri lapsepõlve, kust leiab laia tuntuse toonud Boris Kõrveri "Muri laulu". Saatejuht Sten Teppani sõnul oli aeg, mil laul Murist oli Eestis üks suuremaid hitte.
Katrin oli toona kuueaastane ja mäletab, et "Entel-tenteli" telesaates esinemise järel tunti teda aastaid tänaval või poes ära ja hõigati järele fraase laulust. Igati loogiline jätk oli, et tüdruk jätkas muusikaga tegelemist ja õppimist muusikaklassides, koorides ja Otsa koolis. Kuid konservatooriumi eksamil öeldi talle, et materjali on vähevõitu ja soovitati eriala vahetada.
"See mõjus väga rängalt, aga oli ilmselt õige märkus. Neid õppinud lauljaid, kes pärast ei leia rakendust, on ikka väga palju. Miski ei välista, et ma poleks nende sekka sattunud," arvas ta.
Praegu töötab Katrin Puur muusika- ja teatriakadeemias õppekorralduse spetsialistina.
Saatejuhi küsimusele, kas kuulus "Muri laul" oli ka osa väikese Rasmuse unelauludest, muigas Rasmus, et kindlasti mitte, kuna ta ei lubanud emal laulda. "Hakkasin kohe karjuma, kui ema laulma hakkas. Sain väga noorelt aru, et temast lauljat ei saa. Ma olin õppejõududega ühel lehel," naeris ta.
Tänulik valusale kriitikale
Sarnaselt ema kogemusele otsekohese eksamikomisjoniga tuli Rasmusegagi jutuks kriitika mõju. Ta tunnistas, et ooperi "Pilvede värvid" arvustused tegid talle kõvasti haiget.
"See oli esimene suurem asi, olin palju vaeva näinud. Sain küll peksa, oli väga vastik ja valus, aga olen ülitänulik neile, kes seda kirjutasid. Natuke aega läks mööda — panin asju kõrva taha, ma vajasin seda tagasisidet, milleks ma tol hetkel valmis polnud ja mille sarnast ma polnud varem nii mustvalgelt lugenud," tõdes ta ning lisas, et tagasilööke on tema elus olnud rohkem, kui välja paistab.
Katrin sõnas, et ta ei muretse Rasmuse pärast liialt, kuna poeg teab, mida teeb, kuid ta soovib, et koormat ja vastutust ei pandaks talle liialt. "Kui orbiidile ilmub noor inimene, kel on midagi öelda ja kelle arvamus on oluline, tuleb tirtsuparv, kes kõik tahavad temast midagi: tule, räägi siin, juhata seal, korralda teist ja kolmandat. Õnneks ta oskab öelda ei."
"Käbi ei kuku..." on Vikerraadio eetris pühapäeviti kell 10.10. Saatejuht on Sten Teppan.
Toimetaja: Laura Raudnagel, intervjueeris Sten Teppan
Allikas: "Käbi ei kuku"