"Saun on oma toime poolest südame-veresoonkonnale võrreldav kardiotreeninguga," tutvustas Jürgenson. "Saun pehmendab sidekude ja parandab selle elastsust – see tuleb sidekoe paranemisele kasuks," lisas ta. Arst sõnul on hea peale trenni umbes 10-15 minutit saunas käia n-ö lihaste järelhoolduseks.

Arst sõnas, et erinevaid saunatüüpe ta tervislikkuse järgi ritta seada ei saa, pigem on tegu individuaalsete eelistustega, milline saun kellelegi enim sobib.

"Infrapuna tungib sügavamale kudedesse sisse ja sellega seostatakse ainevahetuse kiirenemist, aga otseselt selliseid uuringuid, kus oleks näidatud, et higis, mida inimene infrapunasaunas välja higistab, sisaldub rohkem raskmetalle, ei ole minu teada tehtud. Me võime lihtsalt eeldada, et infrapunasaun võiks olla intensiivsem," rääkis Jürgenson infrapunasauna fenomenist.

"Kui inimene läheb sauna, siis ta peaks olema natukene söönud, mitte olema väga täis kõhuga," sõnas Jürgenson, kuidas tuleks enne saunaminekut ette valmistada. "Väga suur osa verevarustusest suunatakse peale söömist seedekulglasse ja see koormus, mida süda- ja veresoonkond saunas saavad: nad ei pruugi sellega kohe toime tulla."

"Tavaline, tervislikkuse piiridesse jääv saun on 70-80 kraadi, või 90 kraadi mõned minutid," ütles Jürgenson. "Väga suured "saunahullud" üritavad ka üle 100 kraadi kuumust teha, aga seal on juba riskid suuremad."

Arst lisas, et palavikuga ei tasuks samuti sauna minna. "Kui sul on kõrge palavik, siis sa juba higistad. Sul ei ole enam põhjust minna sauna higistama. Aga selline seisund, kus inimene on külmetunud ja tunneb, et haigus võib peale tulla – vot see oleks küll hea moment, kus sauna ära kasutada."