Arheoloog: Soontagana maalinn oli võrdne Viljandi linnusega
Põhja-Pärnumaa suures Avaste soos asub 1000 sammu pikk ja 500 sammu lai Soontagana soosaar. Arheoloog Ain Mäesalu rääkis saatesarjas "Eesti imelised maamärgid", et kuigi tänapäeval on soosaar lage ala, siis muistse vabadusvõitluse ajal oli see üks eestlaste olulisemaid kohti.
"Nagu oleks täiesti mahajäetud koht," kommenteeris Mäesalu, kuidas Soontagana soosaar ajaga muutunud on. "Seda on võib-olla raske ette kujutada, et 13. sajandi alguses oli Soontagana maalinn sõjaliselt kaitsevõimelt ja poliitiliselt tähtsuselt täiesti võrdne Tartu, Otepää või Viljandi linnusega. Soontagana maalinn oli läänepoolse lõunaosa keskus."
"Minu jaoks on sellele paigal täiesti eriline tähendus. Mu elu esimesed mälestused algavad sellest, kui ma olin 3-aastane ja käisin vaatamas Soontagana maalinna," meenutas Mäesalu. "Minu vanatädi elas siin soosaare peal."
"Edasipidi algasid siin arheoloogilised kaevamised ning 1968. aastal õnnestus mul koolipoisina ka ise hakata kaevama," lausus ta. "Jõudsin enne ülikooli minekut juba neljal suvel arheoloogilistel kaevamistel osaleda."
"Siin on eriline energia olemas," arvas Mäesalu. "Siin käimine annab uut jõudu ja energiat."
Enne maakuivendusi ümbritses Soontagana soosaart suur Avaste soo. Viimased elanikud lahkusid soosaarelt 1967. ja 1968. aastal. Pärimuse järgi peetakse neid muinasülikute järeltulijateks.
"Eesti imelised maamärgid" on ETV eetris kolmapäeviti kell 20. Sarjas räägivad tuntud ja erinevate elualade inimesed Eesti loodusele omastest ja ainulaadsetest sümbolitest.
Toimetaja: Maiken Tiits
Allikas: "Eesti imelised maamärgid"