Keiti Vilms: Vooremaa on põline kultuurimaastik
Vooremaal asub Eesti suurim voorestik – eripärane viirgmaastik, kus rööbiti ja rühmadena esinevad voored vahelduvad järvedega. Saates "Eesti imelised maamärgid" räägib Vooremaast vooremaalane, kalamburist ja eesti keele populariseerija Keiti Vilms.
Vilms selgitas, et Vooremaalt on pärit mitmed nimekad kultuuritegelased – näiteks toimetas 19. sajandil voorede ja järvede vahel keelemees ja Õ-tähe looja Otto Wilhelm Masing. "Vooremaalt on pärit ka kolm minu lemmikkirjanikku: Mati Unt, Oskar Luts ja Betti Alver," märkis Vilms ning lisas, et Vooremaal on põline kultuurimaastik.
"Rahvapärimusest teatakse, et siinne pinnamaastik on tekkinud Kalevipoja künnivagudest ja järved on tekkinud tema higipiiskadest. Siin lähedal leidub nii Kalevipoja silmapesukauss kui ka puhkepaiku. Kääpa jões leidsid Kalevipoeg oma otsa, kui ta mõõga peale astus. Kõik need pärimused on siin Kalevipojaga seotud," selgitas ta.
Sõnaseadja sõnul kutsuvad loodusteadlased Vooremad hoopis jääaja muuseumiks, sest sealsed pinnavormid on tekkinud just jääajal. "Lapsena või noorena ma ei teadvustanud, et siin Vooremaal midagi erilist on, see oli kuidagi tavaline," tõdes ta.
Vooremaa kõrgeim voor on 144 meetri kõrgune Laiuse voor. "Laiuse mäel olen ma kelgutamas käinud ja selle lähedal asub Kassinurme mäestik, kus asubki Kalevipoja silmapesukauss. Ka seal olen ma kelgutamas käinud, aga sellel ajal ma ei teadnud, et need voored on," meenutas Vilms.
Kirjanik selgitas Vooremaaga seotud Kalevipoja seikluste taga on Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes Vooremaa muistendisse sidus. "Võib-olla sellepärast, et see pinnamaastik on nii huvitav ja seda oli põnev Kalevipoja liigutustega siduda," arutles ta.
Vilmsi sõnul on huvitav see, kuidas enda kodukandis tegelikult ei märgata ümbritsevat ilus ja loodussümboleid, sest need on sünnist saati iseenesest mõistetavad olnud. "Mujale minnes märkad muid pinnavorme ja ilu rohkem kui enda kodukandis. Vahel me ei pane tähelegi, et ka enda kodukandis võib müstikal käia."
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Eesti imelised maamärgid"