Uudishimupäev hakkab olema 17. novembril, ent oma uudishimu uute teadmiste vastu näitas Karis üles juba enne tähtpäeva saabumist. "Tuleb välja, et meie presidenti huvitab see, mis saab Tallinna reoveest," sõnas Hermaküla tutvustuseks.

"Me arvame, et saame targemaks seepärast, et teeme oma tööd paremini ja õpime oma ametit paremini selgeks, aga maailm on tunduvalt laiem," põhjendas president uue tähtpäeva vajalikkust.

"Väga mõistlik on vaadelda enda ümbrust. Võib-olla võtta mõni uus raamat kätte," tõi ta näiteid, kuidas uusi teadmisi omandada võiks. "Küsida mõne kolleegi käest, et mida tema teeb," lisas ta. "See ongi kõige tähtsam - et meie silmaring oleks laiem, kui ta oli eile."

"Mis sellest veest siis saab, kui me ta kraanist alla laseme? / .../ Ja mis kujul ta merre läheb?" mõtiskles Karis. "See ju on väga huvitav küsimus. Vesi tuleb ju kraanist, aga ega me seda teist otsa ei tea. See on nagu pangaautomaadigagi, et raha tuleb seinast," muigas ta.

"Mul on raske ennast hinnata, sest ma olen teadlane ja teadlane ilma uudishimuta ei saa - see kõik algabki uudishimust ainult," vastas Karis küsimusele, kui uudishimulikuks inimeseks ta ennast peab. "Eks võib-olla sellepärast mu saatus on ka selline, et uudishimu on liiga suur olnud. Ja olen võtnud vastu pakkumisi, mida uudishimuta ei oleks vastu võtnud."

"Koolisüsteem mõnes mõttes isegi tapab uudishimu ära," tõdes Karis, kuid lisas, et ta mõistab, et õpetajatel ei ole väga palju aega koolis enda õpetatavast teemast kõrvale kalduda. "Ja võib-olla paljud küsimused jäävad seetõttu ka vastuseta."

"Mastaabid panid imestama - kui suured tünnid ja rennid siin on, kust reovesi läbi loksub," vastas Karis külastuse lõppedes küsimusele, kas teda midagi ka imestama pani. "Ja paneb natuke mõtlema ka, kas tasub kõiki asju potist alla lasta, mis lõpuks leiavad tee siia."