Muusikali "Kassid" näitleja: see on koreograafia ja muusika abielu
Andrew Lloyd Webberi muusikal "Kassid" ("Cats") etendub maailma muusikaliteatri mekas West End juba 40 aastat, kuid jõuab nüüd maailmaturnee käigus ka Tallinnasse. Asjaosalised tõdesid, et tegemist on tükiga, millest leiab midagi igaüks ning vormi poolest on tegemist tõelise koreograafia ja muusika vahelise abieluga.
Koreograaf ja lavastaja assistent Chrissie Cartwright on osalenud peaaegu kõigi "Kasside" lavastuste juures Euroopas alates 2000ndatest. Ta usub, et "Kassides" on midagi igaühele.
"See on igas vanuses publikule. Maagiline laste jaoks. Sellega saab end samastada. Keskne tegelane on kogenud väga raskeid aegu. See, kuidas ülejäänud kamp ta taas endi hulka võtab. Eriti praegustel aegadel. See lugu on lunastusest ja andestamisest," selgitas Cartwright "Ringvaatele".
Muusikalinäitleja Hal Fowler märkis, et lavastuses tunneme igas kassis kellegi ära. "Olgu see tädi või naaber, kirikuõpetaja, poiss naaberpoes või tüdruk bensiinijaamas. Igal juhul tunneme kellegi ära," kirjeldas ta.
"Vast on meil lihtsam näha enda elu kasside elu kaudu, mitte aga teiste inimeste elu kaudu," tõdes Fowler. "See on paljuski nagu peeglisse vaatamine, aga sellest on tehtud lavastus. Mingis mõttes on see ajatu."
"Kassid" on kultuslavastus tänu oma koreograafiale, selgitas muusikalinäitleja Martin Callaghan. "See on koreograafia ja muusika abielu. Muidugi "Memory" – imeilus laul, mis elab alati inimeste mälestustes. Aga siin näed seda koos koreograafiaga."
Callaghan tõdes, et on hetki, kus ta on laval ja algab Jellicle'i ball ning ta hakkab nutma. "See on nii rabav ja ilus."
Lavastuse koreograafiast rääkides tõdes Cartwright, et õiget ja valet viisi tantsimiseks siin pole. "Pole eksperte, kes ütleksid, kuidas inimesest saab kass. Me teeme tööd, et endas see loom üles leida ja selle looma peale ehitame karakteri. Ehk siis roomame niisama ringi."
Ta tõdes, et on raske sellisel moel korraga tantsida ja laulda. Fowler tõdes, et see on justkui tõsine ja raske olümpiaala. "Me peame end vormis hoidma, tuleb püsida tipptasemel."
Callagan märkis, et maailmaturnee osas on ta kõige enam põnevil eri paikade publiku reaktsioonide osas.
"Igas riigis on see erinev. Näiteks käisime Jaapanis, sealne publik on väga konservatiivne. Nad plaksutavad, aga on surmvaiksed. Ja siis mõtled, et armas aeg, nad vihkavad meid. Etenduse lõpus tuleb aga pöörane aplaus," kirjeldas ta.
"Ja siis edasi Koreas, mis pole ju kaugel, kisab publik kogu etenduse vältel. Iga riik on kultuuriliselt täiesti erinev, kui tegemist on teatriga. Aga kuni plaksutatakse, on kõik hästi," lisas Callagan.
Toimetaja: Merit Maarits, intervjueeris Heleri All
Allikas: "Ringvaade"