Gregoire Blanc on endine tšellist, kellest on saanud hoopis tereminivirtuoos. Ta avastas pilli keskkoolis ja arvas, et on hullumeelne teha muusikat ilma midagi puudutamata. "See on minu jaoks põnev," rääkis ta saates "Ringvaade suvel".

Olles üks maailma parimaid tereminimängijatest, soleerib Blanc orkestrite ees. Eestis on ta esimest korda, et esineda kammermuusika festivalil. Üheks tema missiooniks on teremini laiemale avalikkusele tutvustamine ning ta kasvatab instrumendi populaarsust Youtube'i kanali kaudu.

Pilli ulatus on päris suur, seitse oktaavi. Blanci sõnul on see nagu tiibklaveril, aga ulatub isegi kõrgemale. Bassiregistrit ei kasutata peaaegu mitte kunagi, sest pilli tuntakse just kõrgete nootide tõttu, rääkis Blanc. Instrument on väga tundlik, iga väiksemgi liigutus ja ka hingamine mõjutab selle heli. "Nii et tegelikult on pill mitte aparaat, vaid mina ise. Minu keha," lausus ta.

Virtuoosi sõnul on teremini mängimine väga keeruline, sest pill leiutati alles 1920. aastal. Sel ajal oli vähe häid mängijaid, kes hakkasid mängutehnikaid kujundama. Seepärast napib ka tagasisidet ning õppematerjali. "Viiulimängul on pikad traditsioonid. Koolid ja õpetajad juba sajandeid," võrdles Blanc.

Teremini õppimise teeb keeruliseks ka eelarvamus, et see on midagi Hollywoodi ulmefilmide efektide vallast, arvas Blanc. Oluline on näidata pilli ka väljendusrikkast ja musikaalsest küljest.

Blanc selgitas, et vasaku käega tuleb kontrollida heli tugevust ja parema käega kõrgust. Vasaku käe töö on keerulisem, sest selle abil saab anda muusikale hingamise. "Nii väljendusrikas ja inimlik. Muusikutena tahame alati tundeid väljendada ja neid publikuga jagada," lausus Blanc. Virtuoos on pilliga rahul ja lisas, et kuna instrumendi mängijaid pole palju, siis on ka rohkem mänguvõimalusi.