Aasta loom valitakse igal aastal koostöös terioloogia seltsi ja teiste loodusega seotud organisatsioonidega. Nii valivad seltsi liikmed välja ühe looma, keda aasta jooksul inimestele pisut enam tutvustatakse. Tänavuseks aasta loomaks valiti pruunkaru, mis on ainuke karuliik Eestis.

Juhuslik kohtumine karuga võib inimestele pakkuda ohtralt hirmu. Küll aga tõdes Mati Kaal, et Eestis leiduvad karud on tema meelest üsna leebe iseloomuga ning surnut karu ees tema sõnul mängima ei peaks.

Zooloog rääkis, et karude ründamise taga näeb ta ka inimeste rolli. "Suuresti ka seal, kus karud üldse ohtlikuks võivad muutuda, seal on inimene selle käki ise kokku keeranud," ütles Kaal. Näiteks rääkis ta, et probleemi valmistavad kämpingualad, kuhu inimesed jätavad tihti enda toidujäätmeid. "See meelitab neid sinna käima." Võib juhtuda, et kui karu on harjunud sealt paigast endale toidukraami leidma ning ühel hetkel seda enam ei juhtu, võib ta muutuda inimeste vastu agressiivseks.

Eestis on karurünnakud üliharuldased. Küll aga ei saa seda välistada. Peamiselt on Eesti rünnakud seotud jahtimisega, kui karu on juba vigastatud ning inimene läheb loomale liiga lähedale. Samuti siis, kui looma taliuinak on häiritud. "Kui ikka keset und üles aetakse, siis võtab hinge täis küll," ütles Kaal.

"Kõige ohtlikum variant on see, kui üldse ei vea ja inimene satub olema emakaru ja poegade vahel," tõdes zooloog ja lisas, et emakarul võib tekkida arusaam, et tema pojad on ohustatud.

Mati Kaal rõhutas, et sel ajal, kui karupojad on metsas liikvel, ei ole mõistlik liikuda liiga vaikselt. Nii tõdes Kaal, et inimene peaks endast karule metsas märku andma, tehes seda näiteks vilistades või ümisedes. Karu on väga hea kuulmise ja haistmisega ning seetõttu ei pruugi ootamatut kokkusaamist mesikäpaga metsas esineda.

Juhul, kui inimene siiski puutub metsas karuga kokku, rõhutas Mati Kaal, et jooksma ei tohiks kindlasti hakata. Nii tekib karul arusaam, et kui miski tema eest kiiresti plehku paneb, peab seda ka kohe taga ajama hakkama. Pigem tuleb karust vaikselt eemalduda. "Karu näeb, et see oht kaugeneb."

Karude arvukus on Eestis aegade jooksul suurenenud. Nii võib karusid kohata praktiliselt juba igal pool. Küll aga tõdes zooloog, et enam väga palju suuremaks ei saa karude arvukust Eestis lasta. "Ma arvan, et praegu läheneb Eesti karude arv sellele piirile, mida meie elupaigad mahutavad."