Sel aastal 50. loomisaastat tähistav Ruja on ansambel, kelle panus Eesti muusikasse on mitmele põlvkonnale üheselt mõistetav. Laulud "Nii vaikseks kõik on jäänud", "Eesti muld ja Eesti süda", "Teisel pool vett", "Must ronk" on ainult mõned Ruja hittlugudest, mida rahvas une pealt ära tunneb.

Bänd alustas tegevust 1971. aastal Rein Rannapi eestvedamisel. Pea kõikides Ruja lauludes on solistiks armastatud ja varalahkunud Urmas Alender. Ehkki bändiliikmed on aastakümnete jooksul mitmeid kordi vahetunud, on Ruja alati jäänud. Ansamblisse on kuulunud muusikud Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Rein Rannap, Jaan Karp, Tiit Haagma, Andrus Vaht, Toomas Veenre, Andres Põldroo, Margus Kappel, Ivo Varts, Priit Kuulberg, Igor Garšnek, Toomas Rull, S.P. Gulliver, Nevil Blumberg, Rein Joasoo ja Raul Sepper.

Jaanus Nõgisto on ilmestanud Ruja tegevust kui protsessi ja liikumist mitte kui pelgalt bändi. Liikumise erinevatel perioodidel on olnud mitmeid tooniandvaid autoreid ja ajastu vaimust kantud tegureid. Bändi tegutsemise saab jaotada nelja etappi: varane Ruja, proge-Ruja, pop-Ruja ja hiline Ruja.

Ruja muusika on üleni rahvuslik originaalmuusika, mis kasutab põhiliselt professionaalseid, kirjanduslikult tugevaid laulutekste. Koostööd on tehtud luuletajate Jüri Üdi, Ott Arderi ja Hando Runneliga, edukalt on kasutatud ka klassikalist luulet, näiteks Ernst Enno ja Lydia Koidula loomingut. 

Ruja mängis suurt rolli nii laulva revolutsiooni ettevalmistamises kui ka eestluse hoidmisel üleüldiselt. Ansambel on mõjutanud ka Eesti muusika edasist käekäiku ning loonud suure hulga laule, mis on saanud Eesti muusika klassikaks ja mida esitatakse aktiivselt veel mitmeid aastakümneid. 

Eesti muusikaauhindade gala toimub 28. jaanuaril. Õhtut juhivad Dagmar Oja ja Kaire Vilgats.