Jalmaril on kaksikutest õde ja vend Jane ja Janar. Kui õde on ülemsootska juba olnud, siis Jalmar ei salga, et setude kuninga asemikuks pürgima utsitatakse ka teda. "Mul on üks reegel, kui ma sootskaks kandideerin, pean ma Setomaal alaliselt elama. Ma tahan, et see kunagi juhtuks, ma ei tea veel millal, praegu veel ei juhtu, nad peavad veel natuke kannatama," naljatas Vabarna Vikerraadio saates "Käbi ei kuku".

Praegu elab Vabarna Tartus ja reisib bändiga Trad.Attack! mööda maailma ringi. "Olen kohtunud setodega New Yorgis ja setode austajatega Jaapanis. Kokkuvõttes on äratundmisrõõm igal pool," ütles Vabarna, et setudega käib päritolu alati kaasas. Jalmar lisas, et hing ja hingestatus on setudel alati olemas. "See on kõige olulisem," arutles ta.

Vabarna sõnul on paratamatu, et Setumaa on noortest pigem tühjaks voolanud. "Kui sa oled sellisest väiksest kohast pärit, siis neil tunduvad olevat suuremad unistused ja nende esimene unistus on kolida suuremasse kohta. See protsent, kes jääb Setomaale, see on väga väike. Neid, kes on aktiivselt oma peretraditsioone edasi kandmas, neid on ikkagi väga vähe," arutles Vabarna.

Setu kultuur on aga Vabarnate perele alati tähtis olnud. "Setomaal ei saa ilma seto leelota kuidagi," ütles Jalmari ema Maret Vabarna, kes õppis laule tegema juba oma ema kõrvalt. Mareti sõnul on ka tema lapsed folkloori sees sündinud. "Mina ise laulsin juba sellel ajal, kui lapsed olid olemas," selgitas ta.

Mareti kinnitusel lõi laulu- ja esinejapisik Jalmaril välja juba lapseeas. "Esineda tahtis ta muidugi, see tal probleem ei olnud," ütles Maret, et kui Jalmarile viieaastasena mikrofon kätte anti, võttis ta kohe staari poosi. "Kindlasti oli ka neid hetki, kus ma tundsin, et miks mina pean jälle tegema ja igal pool laulma. Aga pigem olin ma ikka esineja tüüpi," ütles Vabarna, et sama palju meeldis talle sporti teha. "Mulle meeldis ikka igal pool kõige parem olla ja vahel ajas isegi närvi, kui ma ei olnud," tõdes Vabarna, et kui sündis tema esimene bänd, mõistis ta, et tahab selles vallas olla väga hea.

Ema Maret lisas, et mõte tippspordist oli talle hirmutav. "Muusika oli mulle rohkem hingelähedane, ma arvan, et ma lükkasin teda muusika poole," arutles Maret, miks poeg lõpuks ikka muusikuna lõpetas.