Mart Nutt: mitmeid naljakana tundunud asju riigikogulastele täna enam andeks ei antaks
Riigikogu tähistab reedel oma 100. sünnipäeva, mis puhul oli "Ringvaate" otsestuudios riigikogu kõige staažikam liige Mart Nutt (IRL), kes jagas paari toredamat seika 1992. aasta septembris ametisse astunud riigikogu VII koosseisu juhtumistest. Ta tõdes muu hulgas, et mitmeid tollal naljakana tundunud asju täna enam ühiskond ilmselt poliitikutele andeks ei annaks.
"Kui me räägime VII koosseisust, siis see erines praegusest päris palju. Erines juba selle poolest, et ei olnud olemas professionaalseid poliitikuid. Praegu on toimunud see, mis on toimunud iga pool demokraatlikus Läänes – meil on kujunenud professionaalsed poliitikud, keda aeg-ajalt natuke irooniliselt kutsutakse broileriteks, aga kes tegelikult on saanud väga hea ettevalmistuse," märkis Nutt.
"Riigikogu VII kooseisus neid professionaalseid poliitikuid kuskilt võtta ei olnud ja see tegi elu mõnes mõttes värvikamaks ja huvitavamaks, sest inimesed olid eri elualadelt, neil olid oma voorused, omad puudused. Nad ei pööranud niivõrd palju tähelepanu avalikule mainele või poliitikukuvandile, millest praegused poliitikud väga tugevalt kinni hoiavad, tunti ennast vabamalt ja käituti ka vabamalt."
Nutt tunnistas, et praegu enam ehk mõndasid asju, mis tollal naljakad tundusid, enam andeks ei antaks. "Aga need on siiski üksikjuhtumid selle 26,5 aasta jooksul – et ei jääks vale muljet, et riigikogu on üks lõbus koht."
Näiteks tõi ta välja selle, kuidas Kalle Kulbok Kuningriiklaste fraktsioonist otsustas tolleaegsele riigikogu esimehele Ülo Nugisele kinkida nugise topise. "Ega nad omavahel hästi läbi ei saanud ja Kalle Kulbokile ei meeldinud üldsegi Nugise juhtimisstiil, mis oli tema arvates liiga autoritaarne ja saadikuid piirav ning sellega ta avaldas oma seisukohta, mille peale Nugis sai tõsiselt väga vihaseks. Kõrvaltvaatajad on öelnud, et vist palju ei puudunud, et oleks kallale läinud."
Nutt ütles, et Kuningriiklased ei olnudki erakond selle klassikalises mõttes. "See oli hulk erinevate elualade inimesi, kes olid kokku saanud ja kelle hulgas oli päris palju tuntud humoriste. Nimetame Priit Aimlat, kes on ju igale eestlasele tuntud. Seetõttu ei võtnud nad paljudes küsimustes seda riigikogu tööd ka eriti tõsiselt. Kuigi ma pean Priit Aimla tunnustuseks ütlema, et tema oli üks nendest Kuningriiklastest, kes võttis väga tõsiselt ja kes oli õiguskomisjonis väga asjalik liige. Nii et mõneti oli see selline noore demokraatia eripära, mis ei ole sugugi ainult Eestile omane. Poolas oli näiteks olemas Õllesõprade partei, meil oli olemas ju ka Orjanduslik partei, mis paraku küll riigikokku ei tulnud."
Ta tunnistas, et VII koosseisu ajal oli riigikogu puhvet mõneti kesksema tähtsusega ja lõbusam koht kui praegusel ajal. "Ma toon ühe näite – toimus ööistung, saalis oli koosoleku juhatajana Ülo Nugis. Ma ei mäleta täpselt, kes oli puldis ettekandega, aga saalis oli üpris vähe inimesi, ja äkki kohvikust hakkab kostma meeskoori laul. Need olid muidugi riigikogu liikmed, mitte meeskoor."
Nutt nõustus, et vahepeal on tal kahju küll, et elu on läinud nii tõsiseks, et nalja enam keegi teha ei julge ning ühiskonna hukkamõist on lihtsam tulema. "Ühiskond on läinud kurjemaks ja ka silmakirjalikumaks. Selles mõttes antakse avaliku elu tegelastele vähem andeks kui anti 20–25 aasta tagasi ning ma arvan, et see ei ole tegelikult õige suund. Ühiskond võiks olla sõbralikum ja leplikum."
Toimetaja: Merit Maarits