1987. aastal läks ajalukku võimas ühislaul "Ei ole üksi ükski maa", kuhu andis Virumaa toetuseks ja fosforiidikaevandamise vastu oma hääle 13 solisti. Mitmed neist oleksid ka täna valmis laulu uuesti esitama, et toetada eestikeelse gümnaasiumihariduse jätkumist Ida-Virumaal, selgub ajalehe Põhjarannik tehtud küsitlusest.

"Mina olen valmis. Kui on vaja lärmata, siis mina ei karda kedagi, käigu põrgu!" lubas Tõnis Mägi, kes nimetas Kohtla-Järvel toimuvat rahvusriigi hävitamiseks.

Talle sekundeeris Ivo Linna: "Absoluutselt, minul pole selle vastu midagi. Kui on vaja tulla, tuleme, ja hea meelega!" 

Linna muretseb ka inglise keele liigse pealetungi eest, mis eesti keelt risustab.

Toomas Lunge oleks nõus asja arutama: "Laulma olen muidugi nõus, kui rahvas kokku tuleb ja asja arutatakse." 

Lunge leiab, et võimuesindajad ei saa kohalikust kogukonnast oma tahtmistega üle sõita: " "Mis tahes majanduslikud kaalutlused ei saa olla kõrgemal inimeste enesetundest ja tahtmisest."

Reet Linna sõnul sõltub otsus sellest, kes üleskutse taga on, kuid Kohtla-Järvel kujunenud olukorda hindab ta igal juhul nukraks.

"Palju sõltub, kes see üleskutsuja on. See peab olema suur põhjus. Selge, et me kaotame emakeelt Virumaal ja seda jääb vähemaks. Et seista eesti keele eest, selle poolt ma olen. Mulle paistab, et ka Tallinnast vaadates tundub see inimestele tähtis ja läheb korda. Kõik tunneme selle pärast muret. Oleme ju kõik jälginud, kuidas Narva on tulnud Eestile lähemale ja see on tore. Aga miks Kohtla-Järve nüüd vahelt ära lõigatakse? See on nukker," arutles Linna.

Kohta-Järvel toimuvat nimetab ta kellegi teadlikuks ja pikaajaliseks, juba ammu alanud programmiks.

Legendaarse laulu sõnade autor Jüri Leesment ütles, et talle läheb olukord Ida-Virumaal ka praegu väga korda, mistõttu on laulu sõnad aktuaalsed ka tänapäeval.

"See põhimõte, et ei ole üksi ükski maa, kehtib ka praegu. Laulu algne mõte oligi see, et teised maakonnad tulevad Virumaale appi. Praegu on samamoodi. See on kogu Eesti, mitte ainult Virumaa küsimus ja väga põhimõtteline küsimus," ütles Leesment.

"Kindlasti olen nende poolel, kes arvavad, et eestikeelne haridus Virumaal peab jääma ja seda küsimust ei saa segakooliga lahendada. Järve gümnaasium peab jääma. Igal koolil on oma juured ja need lõhutakse sellega ära," leidis Leesment.