Menuka nostalgiaseriaali ENSV võtted rulluvad lahti tühjas eramajas Pirita-Kosel. "Siin on raske ennast päris koduselt tunda, sest ta on enamasti selline külm, kõle ja natuke mahajäetud koht, aga sel hetkel, kui siin inimesed ringi liiguvad, pole väga viga," kinnitas Malmsten.

Võib-olla pole ontliku baarmeni roll sildina külge hakanud, sest Malmsteni kuuleb-näeb palju, kusjuures märgilisi rolle on mitmeid. Ta on andnud hääle Türgi seebikatele, mänginud "Wikmanni poistes", piimamees Tevjet kultusmuusikalis "Viiuldaja katusel" kuni Eesti suveräänse kassahitini "Klassikokkutulek", mille kolmas osa jaanuaris linastub. Rääkimata kümnetest roolidest Draamateatri laval, kus Malmstenil täitus hiljuti tööjuubel. Tema 25 aastat kestnud karjäär teatris sai alguse 1993. aastal Mati Undi lavastuses "Naiste kool".

"Ma pidasin ühe huvitava arvestuse hiljuti, et ma olen selle 25 aasta jooksul siin teatris ära söönud umbes tonn kartulisalatit. Seal on 200-grammised kausikesed puhvetis ja kui ma arvestasin umbes oma mingid teatris viibitud aega, päevi, ja noh võibolla umbes päevas korra olen kartulisalati võtnud, et siis selle aja jooksul on umbes tonn," kinnitas ta.

Vaatamata sellele, et Mait Malmsten on teinud kümneid rolle nii teatri-, kino- kui teleekraanidel, tunneb ta siiski, et pole ennast näitlejana maksimaalselt teostanud. "Sellist Mount Everesti tegelikult ei ole minu meelest mitte ühegi näitleja, interpreedi või looja jaoks, sest milline looja saaks öelda, et ma olen oma kõige parema töö teinud," küsis ta ja kinnitas, et üldiselt öeldakse seda mingitel muudel põhjustel.

Küsimuse peale, kas ta unistab karjäärist Hollywoodis, kinnitas Malmsten, et kõik on võimalik. "Kunagi oli see ilmselgelt võimatu, piirid olid lihtsalt ees, aga praegu ju pole, mingi juhuse eest pole me keegi kaitstud," tõdes ta ja lisas, et on kõigile võimalustele avatud.

Filmi "Klassikokkutulek" eel oli näitlejal hirm, et projekt võib ületada tema maitse-eelistused, kuid lõpuks said nad koos kolme peategelase, produtsendi ja režissööriga vormida asja, mida ka neil endal ka kannataks vaadata. Samuti kinnitas Malmsten, et üheks põhjuseks filmi teha oli raha. "Aga mitte ainult, näiteks ka mängulusti pärast, sest seda otsin ma absoluutselt igas oma töös ja tegemises," rõhutas ta ja nentis, et selles mõttes ei erine "Klassikokkutulek" absoluutselt teistest töödest.

Samal ajal teeb Malmsten siiski ka töid, kus mängulusti on vähem. "Näiteks mingid õhtujuhtimised ja sellised asjad," selgitas ta ja kinnitas, et Eesti Draamateatri näitleja pole mingisugune imeloom, kes ei tohiks sedalaadi töid teha. "See taak on liigne ja kui keegi sellest kinni haarab, siis ta on valel teel, ma arvan."

Teater on Malmstenil geenides ja peres. Ise kolmanda põlve näitleja, hakkas ta paarkümmend aastat tagasi koos elama teise Draamateatri näitleja Harriet Toomperega, kellega neil on kaks last. Tänaseks on kahest pojast vanem, hiljuti 18-aastaseks saanud Franz samuti valinud näitlejatee.

Malmsteni kuulsust on poliitilisteks häälteks konverteerida püütud vaid korra, kui teda kutsuti ühe erakonnaga liituma, aga Malmsten on hingega näitlemise juures ja jääb oma liistudele truuks. "Ma arvan, et saan tõsiselt oma poliitikat teha palju paremini seal, kus ma praegu olen," tõdes ta ja ütles, et paljud tema kolleegid on kinnitanud, et nad lihtsalt ei sobi poliitikasse. "Nad on palju tugevamad, mõjuvõimsamad, teravamad ja vajalikumad seal, kus nad on enne olnud."

Näitlejatööde kõrval on leheveergudele jõudnud ka Mait Malmsteni tervisemured. Näiteks 2005. aastal Draamateatri külalisetendusel Tartus hakkas Malmstenile ootamatul halb ning vaheajal viidi näitleja kiirabiga haiglasse. Mõned aastad hiljem kukkus mees kokku seriaalivõttel Türgis. "See ei ole kunagi otseselt niimoodi, et sa oled nii kurnatud ja kukud kokku, vaid see on mingi protsessi tagajärg, kui lõpuks käib mingi väike klõps," mainis ta ja tõdes, et läbipõlemiseks ta seda ei nimetaks, pidades seda liiga rängaks terminiks. "Kõige üldisem kokkuvõte on mingisugune teadmine või teadlikuks saamine, et sa oled surelik."

Eestis on levinud müüdiks näitlejate liigne alkoholitarbimine, millega on Malmsteni sõnul tegelikult nii ja naa. "Ühte võin küll öelda, et noorem põlvkond, kes on minust umbes poole nooremad, nemad tarbivad kindlasti alkoholi oluliselt vähem, see ei käi nende pidude ja igapäeva juurde," tõdes ta ja kinnitas, et tema juurde käib vanakooli schnaps küll. "Ma arvan, et kui ma mingi tabeli ära täidaks, siis ilmselt liigituksin ikka mingisuguse riskirühma alla küll."