"Pealtnägija" abil leiti Pilistvere kiriku varastatud lühter
Läinud nädalal tutvustas "Pealtnägija" muinsukaitseameti hallatavat üpris unikaalset andmebaasi, kuhu on kokku kogutud ligi 650 ajaloolist kunstiaaret, mis läbi aegade Eesti kirikutest varastatud. Nimekiri on pikk ja kirev. Kadunud on kümneid seinalühtreid, krutsifikse, terve spordisaali jagu ikoone, hõbenõusid ja palju palju muid kirikuaardeid. Üllataval kombel seisis aga üks varastatud lühter otse telekaamerate ees.
Paljude leitud esemete taga on põnev lugu, mis väärt omaette detektiiviromaani, kuid see mis juhtus pärast saadet, üllatas isegi paljunäinud muinsuskaitsjaid. "Pärast saadet, lausa öösel vastu järgmist päeva võeti muinsuskaitseametiga ühendust ja anti vihje, et teatakse veel ühe 17. sajandi lõpust pärit lühti asukohta," selgitas muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor Linda Lainvoo, kelle kinnitusel selgus pärast uurimist, et tänu saatele leiti tõesti ühe 1995. aastal Pilistvere kirikust varastatud lühtri asukoht. Lainvoo sõnul asus lühter samas Jaanus Idla antiigipoes, kus tähelepanelik vaataja seda märkas ja andis neile teada.
"Sellel lühtril on kotkatiivad ja nende ühe tiiva peal on selline spetsiifiline murdumiskoht ning õnneks see ajalooline foto, mis on tehtud Pilistvere kiriku interjööris, seal on täpselt õigel kohal näha seda murdekohta," selgitas kunstimälestiste peainspektor.
Idla sõnul ostis ta lühtri poolteist aastat tagasi tuttavalt antiigikaupmehelt ega teadnud selle mustast taustast midagi. Ka Lainvoo usub, et antiigiärimehe südametunnistus on puhas. "See, et lühter rippus tal poes, näitab seda, et tal polnud mingit soovi ega huvi seda asja varjata," arvas Lainvoo.
Legendi kohaselt müüsid vargad lühtri Venemaale. Ühes Peterburi antiigiäris märkasid põneva välimusega valgustit - nii üllatav kui see ka pole - eestlased. Suursugune kroonlühter jõudis ringiga tagasi kodumaale, kus see vahetas 20 aasta jooksul korduvalt omanikku. Kuid kuna lühtri annetustekst oli varaste poolt eemaldatud, jäi selle päritolu saladuseks. Ometi jääb õhku küsimus, kuidas muinsuskaitsjad ei märganud või miks Idla ise tähelepanu ei juhtinud, et välimuselt sarnane lühter - ja veel kvaliteetse fotoga - ripub varastatud asjade andmebaasis.
Lainvoo oli nõus, et nad võivad ka endale tuhka pähe raputada. "Ühest küljest loomulikult me pisteliselt kontrollime osta.ee ja erinevate antikvaaride lehti, aga kui me mõtleme sellele, et meil on kaks ja pool inimest, kes tegelevad kunstimälestistega, mida on 13 500, siis põhiaur läheb ikkagi sellele, et hoida ja kaitsta olemasolevat."
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Pealtnägija"