Onkoloog Riina Kütner tõdes, et aastate jooksul pole uuringul osalejate protsent kuigi palju tõusnud. "Kuskil pooled peaaegu kutsututest jätavad siiski tulemata. Maksimum aastatel on 64 protsenti käinud, aga sellest on ikkagi vähe," ütles Kütner, et ideaalne osalus oleks muidugi sada protsenti.

Ajakirjanik Anu Saagim ütles, et tema sõpruskonnas on samuti tulnud jutuks, et protseduur on vastik. "Ega ikka minda. Öeldakse, et see ei ole mõnus ja mugav protseduur. See on valulik, kui su rind seal masinas nagu pannkook vahele litsutakse," lausus Saagim.

Mammograafi asemel on võimalus teha rindadele ka ultraheli, seda varianti soovitatakse implantaatidega naistele. "Kuna minul on implantaadid, siis ma rääkisin oma arstiga, kes ei tea, implantaate tuleb vahetada vähemalt kümne aasta tagant, kui mulle pandi uued, ütles ta, et see mammograaf on väga halb nende naiste jaoks, kes on pannud endale tehistissid," ütles Saagim, et mammograafi järel võib implantaadi sisu kehasse sattuda. "Oi kui mõnus, oi kui valutu ja oi kui suurepärane see on," kiitis Saagim.

Kütneri sõnul on aga siiski mammograaf kõige tundlikum vahend, millega saab ka varajased muutused avastada.

Rinnavähki haigestub statistika järgi iga kaheksas naine. Eestis diagnoositakse igal aastal umbes 750 uut rinnavähijuhtu, kuid vaid osa neist läbi skriiningprogrammi. Sõeluuringu programm vähendab naiste rinnavähki suremuse riski 30–35 protsenti, kuid oodatav osalusmäär peaks olema vähemalt 70 protsenti.

Homme toimub Eestis esimest korda Roosa lindi heategevusjooks, mille eesmärk koguda annetusi mammograafiauuringu tegemiseks ka ravikindlustamata naistele.