"Me näitame inimestele, et vanast ajast pärit asjad võivad olla head pruukida ka tänasel päeval. Näiteks võru keel või näiteks rahvalaulud, mida saab panna moodsamasse vormi," rääkis üks Uma Peo idee autoritest Triinu Laan "Aktuaalsele kaamerale".

Viienda Uma Peo tuli jõudis kohale mööda peenikest köit balanseeriva slacklineri käes, samas kui maa peal saatis teda iidne võrukeelne regilaul.

"Algul tundus küll täitsa absurdse ideena, aga hetkel tundub küll, et see on täitsa võimalik," rääkis slackliner Tauri-Viljar Vahesaar enne tule viimist.

Uma Peo pealavastaja Helena Kesoneni sõnul on kogu peo läbiv liin kontakti loomine nii maa kui ka erinevate põlvkondade vahel.

"Siin lavastuses oleme pannud noored tööle. Nad teevad füüsilist tööd siin laval ja seeläbi loodame, et see kontakt maaga, see isiklik läbitegemine suurendab ühtsustunnet ja seda, et nad tulevad tagasi ja nad tahavad siin olla," selgitas Kesonen.

"Võru noored ikka ausatavad seda võru värki. Kubija lava on tavaline koht, kus käia, siin neid pidusid ikka on küll," kinnitas Uma Peol osalenud Jos Kristian.

"Me tulime Saaremaalt, tulime ikka vaatama, kuidas see Uma Pido on siin Võrumaal, et näha, kuidas siinpool need asjad käivad," ütles Moonika.

"See keel on juba nii omapärane, et see juba kutsub laulma, sellepärast tahakski tulla. Ja laulud on väga ilusad," rääkis Kersti.

"Ta on ikka võrokeelne, seda iga vend ei oska juba. Aga mina õnneks mõistan," sõnas Ilmar.