Kuigi Eesti esimeseks eurolooks oli Janika Sillamaa "Muretut meelt ja südametuld", kaaluti viimase hetkeni saata Eurovisioonile laul "Lootus", mis sai publikupreemia, vahendas Vikerraadio saade "Stuudios on Sten Teppan".

"Viimasel hetkel oli üks inimene, kes ütles, et mul on tunne, et "Muretut meelt ja südametuld" siiski võib-olla oleks selles rahvusvahelises konkurentsis võrdsematest natukene parem ja see mees oli Jaak Joala. Loomulikult me ei olnud selles olukorras, et ta oleks meid kallutanud ja ta oli sel hetkel inimene, kes hoidis Janikat ja aitas temal esineda," ütles Pihlamägi.

Eesti esimeseks eurolauljaks sattus Sillamaa endalegi ootamatult. "Linnahallis toimus "Jesus Christ Superstar" rokkooper, mina olin 17-aastane Maarja Magdaleena, ja ühel hetkel lihtsalt lendasid mulle garderoobi Jaak Joala ja Jüri Makarov ja ütlesid, et nüüd on väga-väga kiire selle asjaga, et meil ei ole aega hakata lolli mängima ja kedagi teist otsida, kuu ajaga peab olema kõik paigas," meenutas laulja.

Sillamaa sõnul olid ajad nii teistsugused, et esimese kursuse Otsa kooli tudengina oli ta sellega rõõmsalt rahul. "Ma olin väga noor, ma olin terve elu laulnud ja siis mulle öeldi, et sa pead laulma jube tähtsas kohas. Ma sain aru, et ju ma pean laulma tähtsas kohas vahepeal," lisas Sillamaa.

Sillamaa enda lemmik oli võistlusele pääsenud "Muretut meelt ja südametuld". "Ausõna ma ei laulnud seda meelega teistest paremini. Võib-olla ma olen lihtsalt niivõrd emotsionaalne inimene, et see kukkus nii välja. Jaak on mind isegi kahvliga visanud, vabandust, härra Joala. Jaak Joala viskas mind ühe korra isegi kahvliga, sest ta arvas, et ma sonkisin kuidagi või meelega tegin, et ei tuleks see "Lootus"," meenutas Sillamaa.

Ta meenutas, et tüli Jaaguga oli selle üle väga tõsine. "Kohe seal stuudios otse. See ei olnud tegelikult nii, ma käsi südamel ütlesin, et ma ei teinud meelega. Omast arust ma ei laulnud "Lootust" nii kohutavalt halvasti, aga ma olin kurnatud ja väsinud. Kui sul on mingi lugu hinges ja see sobis mu häälele kõige paremini, siis see lihtsalt tuleb paremini välja," rääkis Sillamaa.

Ta lisas, et oli sel perioodil väsinud ja ületöötanud ning "Lootuse" sõnu muudeti veel viimastel hetkedel enne laulmist. "Ma olin nii omadega sodi, et mul ei olnud aega hakata sellist mõttemängu tegema, et midagi meelega halvemini või paremini teha. Ma vaatasin, et seal üldse püsti jään," naeris Sillamaa.

Lennureis ja mäed

Seda, et Eesti sai 1993. aasta Eurovisioonile kutse, kuulis Pihlamägi Eesti Televisiooni režissöörilt Jüri Pihelilt. Eesti Televisioonile langes õnn minna Ida-Euroopa eelvooru sülle ootamatult. "Tagantjärele tarkusena ei saa öelda, kumb oleks paremini Ljubljanas läbi löönud. Kõik see toimus nii viimasel hetkel, sest Ljubljanasse kutsuti 12 Ida-Euroopa riiki, kohale jõudis seitse," meenutas mees.

Sillamaa esinejana oli juba valitud ning Pihlamäe sõnul püüti endast parim anda. Sama formaati kasutas toona BBC, aga soomlased tegid seda Saara Aaltoga ka tänavusel Eurovisioonil. "Formaat kord tuleb esile, kord kaob ära. Võib-olla ei olegi kõige vääram see, kui laulja on olemas, siis kirjutame tema jaoks. Teisalt annab Eesti Laul ja Eurolaul võimaluse uutel lauljatel massilisemalt esile tulla," arvas Pihlamägi.

Uute riikide eelvoorus Ljubljanas jäi Eesti lugu "Muretut meelt ja südametuld" 47 punktiga viiendale kohale ja langes võistlusest välja. "Mina nutsin, nagu teismeline ikka nutab sellises situatsioonis. Ma arvan, et kui ma oleksin edasi saanud, oleksin ma ka nutnud. Jaak Joala oli väga häiritud sellest, et see niimoodi läks, aga ma arvan, et mõne tunni pärast läks pidu edasi," tõdes Sillamaa, kes Joala konkreetseid sõnu ei mäleta.

Pihlamäe sõnul olid Joalal tõepoolest etteheited. "Sest Jugoslaavia ansamblitele ja esinejatele salvestati bassikäigud ja põhi ära, ainult keelpillid mängisid peale. Meie pidime minema kõik live'ina," ütles Pihlamägi ja lisas, et Sillamaale polnud tal mingit etteheidet.

Sillamaa tõdes, et ei mäleta ise, mis maa tookord eelvoorus võitis ning ei satu toonaseid eurolaule tagantjärele kuulama. "See oli päris ammu ja ma olen nii teise maailma ära läinud, et väga euronostalgiaga kursis ei ole," tunnistas lauljatar.

Eurovisiooni eelvoorust mäletab Sillamaa vähem kui reisikogemusest Sloveeniasse. "Mu ärevus oli see, et see oli mu esimene lennureis ja ma nägin esimest korda mägesid. See oli mul tõesti meeletu unistus näha mägesid," ütles Sillamaa.