Eesti esimene osalemine Eurovisioonil rippus juuksekarva küljes
1990ndatel Eesti Televisioonis töötanud Jüri Pihel avaldas, et jooksis võidu ajaga, et Eesti esimene osalemine Eurovisioonil teoks saaks.
Pihel tõdes, et pakkumine Eesti osalemiseks tuli 1992. aastal, kui siinsed ajakirjanikud ja eestlased sellesse veel väga skeptiliselt suhtusid. "See tundus rahva ja inimeste jaoks võib-olla selline täiesti absurdne, kättesaamatu mõte, sest me olime üles kasvanud Soome teleka ja muu maailma vaatamisega sellisel moel, et üks nendest asjadest, mis oli meile alati kättesaamatu, oli suur glamuur, mis tuli kusagilt suurest Euroopast," selgitas Pihel.
Tema sõnul kuulasid paljud Eurovisioonil tuntuks saanud lugusid küll lastena, kuid iialgi ei osatud mõelda, et ka Eesti võiks suursündmusest osa võtta. "Aga äkki, samal 1992. aastal, Eesti kroon oli just tulnud, rahvas oli vaene, telemaja oli vaene, siin ei olnud mitte midagi. Äkki meile helistati ja öeldi, et tegelikult nüüd see sama väike Eesti saaks tulla maailma suurimale glamuuritrallile," meenutas Pihel.
Tema sõnul ei kahelnud telemaja töötajad otsuses sekunditki. "Mõtlesime, et kui meile antakse võimalus minna sadade miljonite ette, olematu tundmatu riigiga, siis see üks võimalus tuleb kohe ära kasutada," selgitas ta.
Vaatamata sellele, et otsus tehti kiiresti, oli Eesti osalemisel üks väike tehniline takistus. "Oli vaja saata üks dokument, sellel ajal ei olnud e-maile, oli faksiaparaat, mis tegi valguskoopia ja saatis mööda telefoniliini. Ja see faks tuli ära saata," meenutas Pihel.

Telemaja sekretäril oli punane kettaga telefon, mida ta kolm päeva keerutas. "Keerutas ja keerutas, aga faks läbi ei läinud. Sel samal viimasel tunnil, sõna otseses mõttes viimasel minutil, kui meil tähtaeg kukkus, võtsin mina julguse kokku, valge paberilehe kätte ja jooksin Tatari tänavale, kus oli sõbralik arvutifirma, kellel oli Soome telefoni küljes olev faksiaparaat. Panime selle sinna sisse, vajutati nuppu ja faks läks läbi sõna otseses mõttes viimase kümne minuti jooksul," kirjeldas Pihel nappi õnne.
ETV toob 65. hooaja puhul ekraanile meeleoluka lühilugude sarja "Minu ETV", kus endised ja praegused telestaarid meenutavad kõige eredamaid hetki oma karjääris.
Sari toob ETV ekraanile praegused saatejuhid Priit Kuusest Katrin Viirpaluni, aga ka mitmed suurkujud ning telemaja legendaarsed taustajõud, sh Marite Kallasma, Rene Vilbre, Jaak Tammearu jpt.
"Minu ETV" toimetajad on Karmel Killandi ja Kai Väärtnõu, režissöör Ülle Õun. Lood on eetris igal kolmapäeval kell 20.
Toimetaja: Rutt Ernits