Mihkel Kangur kellakeeramisest: ma ei ole valmis loobuma augusti pikematest õhtupoolikutest
Möödunud nädalavahetusel keerati taas kellaaega tunni aja võrra edasi, tänu millele on õhtupoolikud tunni jagu pikemad. "Ringvaates" oli külas Mihkel Kangur, kes selgitas kellakeeramise tagamaid.
Geograafiaseltsi president Mihkel Kangur sõnas "Ringvaates", et vööndiaeg on Eestis küllalt pime, kuna me oleme ekvaatorist niivõrd kaugel. "Eriti talvisel ajal, kui maakera telje kaldenurga tõttu oleme me päikesest eriti kaugele pöördunud," ütles ta ja kinnitas, et kogu ajateema on omavaheline kokkulepe.
"Nii väikese riigi puhul nagu Eesti peame me arvestama sellega, mida meie naabrid teevad," nentis Kangur ja tõi välja, et kui Lätis ja Soomes käimine tähendab kella keeramist, siis see teeb meie elu veidi tüütumaks.
Kangur selgitas, et kellakeeramine on 102 aastat vana süsteem. "Saksamaal arvutati välja, et see on kasulik, kuna selle pealt saab hoida kokku valgustuse pealt, ja Saksamaa laiuskraadil ongi see võib-olla parem ja toimib," ütles ta.
"Mina olen leppinud sellega, et me keerame kella, ma tajun ise ka, et mida vanemaks ma saan, seda raskem see on," selgitas ta ja lisas, et lastele on seda keerulisem seletada. "Organism harjub sellega ära, aga ma ei ole valmis loobuma augusti pikematest valgetest õhtupoolikutest."
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Ringvaade"