Marek Strandberg: kui me saja aasta pärast ei käi seenel, siis meid pole olemas
"Hommik Anuga" saates olid külas Ilmar Raag ja Marek Strandberg, et arutleda, milline on Eesti elu 100 aasta pärast.
Ilmar Raagi arvates on täiesti võimalik, et Eesti riik on ka saja aasta pärast olemas. "Kindlasti on olemas eestlased ning ilmselt on olemas ka tahe, et oleks Eesti," sõnas ta ja lisas, et ega me viimase saja aasta jooksul ei olnud ka kogu aeg vaba ja terviklik Eesti vabariik. "Aga oli olemas soov, et ükskord on jälle Eesti riik."
"Lisaks ülemaailmsele migratsioonile toimub igas riigis oma sisemine migratsioon, kus maapiirkonnad jäävad järjest tühjemaks ja kõik lähevad linnadesse," sõnas Raag ja küsis, kas globaalses pildis jääb Eesti piltlikult öeldes Põlva maakonnaks, mis vaikselt tühjeneb, sest tahetakse rohkem megalinnadesse minna.
"Kas me võime öelda, et on saabunud mingi otsustav tingimus, mis välistab tulevikus sõjad ja suuremad katastroofid, siis me ei tea, et selline tingimus on saavutatud," mõtiskles Raag ja leidis, et ilmselt jääb ka saja aasta pärast alles see, et igale trendile jääb alles vastastrend. "Kuigi palju on räägitud globaliseerumisest, siis me oleme praegu näinud, et samal ajal on tugevnenud kohalikud identiteedid."
Marek Strandberg arvas, et saja aasta pärast ei ole keeled enam mitte barjääriks, vaid on vabalt konverteeritavad. "Mulle tundub, et "Hommik Anuga" 2053. aastal võib olla nii, et kui mina tahan rääkida itaalia keeles, siis ma plärisen läbi mingi masina itaalia keeles, ja kui sina tahad rääkida prantsuse keeles, siis ise rääkides eesti keeles, kõlab sinu suust prantsuse keel," ütles ta ja kinnitas, et see annab hea vaate teiste kultuuride sisse.
"Me ei kujuta väga täpselt ette seda ulatust, millega on viiekümne aasta perspektiivis võimalik inimesest siduda masinaga," nentis Strandberg ja arvas, et see on ulatuslikum, kui me siiani näinud oleme. "Kui lugeda, milliseid biotehnoloogilisi eksperimente teevad hiinlased, kes on omandanud viimase kolme-neljakümne aasta jooksul kogu Läänes välja töötatud tehnoloogilise baasi, siis võidakse seal käima panna täiesti uute olendite tekitamine."
"Kui me saja aasta pärast ei käi seenel, siis meid pole olemas," tõdes ta ja tõi välja, et see on põhiline sõnum maailma ökoloogidelt ja teadlastelt inimkonnale. "Kui ei ole mesilasi, siis ei metsi, siis ei ole ka seeni ja seega pole ka inimesi," lisas Strandberg ja kinnitas, et ökosüsteem peab säilima kõikides oma nüanssides, siis on inimene olemas.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Hommik Anuga"