Inimesed, kes teie juures siin käivad, keda te nimetate lähedasteks?

"Mul on neid väga vähe, võib-olla ma ei nimetataks nende nimesid."

Aga neid inimesi ikka tuleb üle ukseläve ja te olete rõõmus, kui nad tulevad?

"Kindlasti olen."

Kuidas teie tütrel Tuulel läheb?

"On nagu oma pereloomise maiku juures. Praegu on ta Soomes, sest tema lemmiktegelane on see soomlane, mitte mina enam."

Helle Meri ainus laps, 32-aastane ajalooharidusega Tuule Meri elab Soomes sealse elukaaslasega. Peale koer Jussi on maalilise Viimsi poolsaare tipus elava Helle Meri ainus abiline riigi palgatud autojuht, kes saatnud teda juba Kadrioru päevilt. Legendaarse presidendi lesk on viimastel aastatel avalikkusest tagasi tõmbunud – viimane teleintervjuu pärineb aastast 2009 ja pikem usutlus ajalehes aastast 2013. Selle põhjus on, nagu ta ise väljendub, et ühel hetkel hakkas mootor streikima.

"See tähendab, et pump ei tulnud enam toime ja ma läksin ise näitama oma pumpa ja lõppes asi sellega, et suurepärased arstid Põhja-Eesti regionaalhaiglast tegid mulle operatsioonid ja nüüd on sellest juba kolm aastat ja andsid mulle uue käigu sisse. Ma olen kohutavalt tänulik selle eest neile. Muidu me ei räägiks siin praegu."

Praeguseks on teie tervis hea?

"Ma pean olema lihtsalt õnnelik, et ma olen siin maa peal."

Raplas sündinud ja lavakunstikooli viienda lennu lõpetanud Helle Meri on endine Draamateatri näitleja, kes astus lavalaudadel üles viimati ligi 30 aastat tagasi. Samas tunnustas Näitlejate Liit 2002. aastal teiste lavainimeste kõrval naljaga pooleks Hellet parima kõrvalosa eest – rolli eest kahe ametiaja jooksul Lennart Meri kõrval, esindades Eesti riiki. Kas näitlejatar, kellele ei meeldi nimetus esimene leedi, mängis tegelikult ka aastaid rolli?

"Ma ei oskagi kohe vastata sellele, tahaks kogu aeg ise, aga kui sulle vastu mängitakse rolli ja ma näen, et see ei ole loomulik, noo siis ma panen ka."

Ja selles olete osav?

"Selles ma olen osav jah."

Kuigi endine filmimees Lennart Meri ja näitleja Helle Pihlak registreerisid oma abielu alles vahetult enne mehe presidendiks pürgimist 1992. aastal, tundsid nad üksteist, kui mõlemad olid veel eelmises abielus ning kolisid kokku 1980ndatel.

Ma ei ole leidnud ühte ajaloolist seika, mis puudutab, võib-olla ma loen valesid raamatuid, aga teie ja Lennart Meri armumise lugu?

"Kas on keegi kunagi seda analüüsi teinud, kuidas see armumine käib, siis ma seletaks teile, aga ma ei ole kuskilt lugenud ja ma ei oska ise ka sedasi seletada."

Aga mingi hetk, mingisugune tunne, lõhn, mis teid ära võlus?

"Tagantjärele on võib-olla ainult üks hetk. Me olime tema sünnipäeval Nõmmel ja ma vaatasin tema raamatuid ja seal oli üks raamat, millel on lõpus puhtad lehed. Mina juhuslikult võtsin selle, sest mul ei olnud kodus seda. Vaatan, tühjad lehed. Siis tuli Lennart ja ma ütlesin, et need on ju tühjad lehed, need tuleb nüüd täis kirjutada. Ja nii me siis kirjutasime pärast. Selline asi."

Kas olid keerulisi aegu ka, kus oli omavahelisi hõõrumisi?

"Igaühel on seda, mina ei usu, et kellegi paaride keskel oleks sedasi, et jumala puhas siid jookseks iga päev ja maasikaid süüakse."

Mis teid tema puhul kõige rohkem ärritas?

"Ärritas see, et mina seisan siin juba veerand tundi ja vaatan, et kell läheb üle, kell läheb üle, lähme."

Ikka see hilinemine, millest palju räägiti?

"Jah."

Eesti Vabariigi taastunnustamise eel oli polüglotist kirjamees Edgar Savisaare valitsuse välisminister ja Moskvas toimunud augustiputši ärevatel hetkedel saadeti erandkorras Soome pakku koos kaasaga. Neil otsustatavatel päevadel ja paljuski Lennarti eestvedamisel taastas Eesti 20. augustil iseseisvuse ja Island tunnustas meid kaks päeva hiljem.

Lennart Meri on ise nimetanud 22. augusti 1991 oma elu kõige õnnelikumaks päevaks. Oli see tema kõige õnnelikum päev?

"Ma arvan küll. Kui mõelda seda aega, siis oli rind nii kummis kui kummis, kuidas kõik meid vastu võeti seal. Kuidas Soome kodanikud ja sõbrad tuli Mariankatule sellel ajal ja kuidas elasid meile kaasa."

Valimiskampaania ajal elas perekond Meri Soomes, sest Lennartist oli saanud sealne Eesti suursaadik. Kampaania oli pingeline ja muu hulgas tuli Lennartil tõendada oma isa mitteseotust KGB-ga, nagu oponendid väitsid. Helle oli pea igal sammul Lennarti kõrval, kuni selleni, et tõi õhtuti tulevasele presidendile raadioid kuulata ja pani videomakki salvestama.

1992. aastal valiti Lennart Meri teises voorus riigikogus taastunnustatud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. Endisest näitlejatarist sai üleöö presidendi abikaasa. Kadriorus ootas remonti vajav palee, mis oli olnud Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi käsutuses ja kus polnud kirjapaberitki.

"Kui kontor pidi tööle hakkama oktoobris ja novembris, siis ei olnud neil mitte tuhkagi. See saadi Soome riigi abiga, mida siis ei tohtinud rääkida. Lennart helistas, et pliiatsit ja paberit ka ei ole ja pandi siis terve kaubik hakkama Eesti poole, kus olid kirjatarbed ja mis kõik vaja ühe kantselei tööks."

President Kersti Kaljulaidi otsus, et nemad ei koli oma perega Kadrioru lossi elama, on see teile mõistetav?

"Jah, see on mõistetav küll."

See ei olnud väga hubane ja kodune koht kus elada?

"Ei olnud jah, sest sa pidid kogu aeg tagajalgadel olema, et kus need inimesed nüüd käivad, kus mina võin olla ja kus laps võib olla. Mitte kodulik."

Siin on seina peal päris palju fotosid kuulsatest riigipeadest. Kes on need riigipead, kes on teil võib-olla sellise sügavama mälestuse jätnud, sügava inimliku hea tunde?

"Ma arvan, et nad kõik tegid oma tööd väga hästi ja nad on kõik head inimesed."

Perekond Clintonid olid teile sümpaatsed inimesed?

"Jah, eriti hea sõbranna oli proua Hillary Clinton Lennart Merile. Ta käis meil kodus külas. Nad istusid terrassil, väga kena inimene. Lõbus."

Millised on head poliitikud?

"Head poliitikud on need, kes on hästi haritud, kellel on selge maailmapilt, mitte ainult oma partei sees, vabandage väga, ei songi. Aga näevad maailma avaramalt."

Kuigi mõned aastad jäid tervise tõttu vahele, siis tänavu kavatseb proua Meri minna 24. veebruaril Tartusse Eesti Rahva Muuseumi president Kersti Kaljulaidi vastuvõtule. Seda enam, et traditsiooni pidustusteks Eestis lõid 1993. aastal just Helle ja Lennart Meri.

"Eks me tõmbasime soomlaste pealt ikka šnitti. Hirmus tahtmine oli riigi moodi välja näha ja teeme siis ka nii nagu üks riik oma sünnipäeva peab."

Kuidas on presidendi institutsiooni hoitud, seda, mille teie üles ehitasite?

"Mina ei hakka selle üle mitte targutama, see oleneb inimesest ja tema visioonist."

Teile tundub, et neil on visiooni, need, kes praegu juhivad?

"Ikka on, see on nende visioon, kas see mulle sobib, see on juba iseasi. Eks ole."

Aga mis puudutab presidendi abikaasa rolli, kas seda on ajas, ma ei tea, ära lörtsitud kuidagi?

"Sa ütled nüüd päris rängalt."

Kuidas teie ütleksite?

"Kõik oleneb inimesest. Rohkem ma ei ütle."

Aga see, et tänane presidendi abikaasa Georgi Rene Maksimovski hoiab väga madalat profiili on teie hinnangul loogiline asjade käik? Et sedasi võib ka, et me korra aastas teda näeme.

"See minule tundub see loogilisem küll. Sest.. jah."

Kui presidendiks kandideerides ütles Lennart Meri, et astub sisuliselt Arnold Rüütli vastu, siis 2001. aastal andis ta ametiketi üle just president Rüütlile. Merid ise kolisid aga rahvasuus nimetatavale Armuneemele, kuhu krundi saamisest ja maja ehitamisest tõusis avalikkuses palju kisa ja kadedust. Täna elab Helle suures majas üksi ning paljud tööd, näiteks muruniitmine, teeb Helle hea meelega ise ära, kuid riigi poolt makstakse palka tema autojuhile ja kompenseeritakse majandamiskulusid.

Meie aja üks suurim riigimees lahkus 2006. aasta ajukasvaja tõttu, aga tema legend ei tuhmu, olles mõõdupuuks tema mantlipärijatele.

2006. aasta "Jõulutunnelis" ütlesite mu kolleegile Margus Saarele antud intervjuus, et teid valdab äng. Kümme kuud oli möödas Lennarti surmast ja te ütlesite toona, et te ei ole saanud nutta selle pärast, mis on väga tõsine märk. Kas tänaseks olete oma nutud ära nutnud ja sellest üle saanud?

"Ei, ma ei ole üldse nutunaine. Võib-olla seepärast peaksid oma südant hoidma, peaksid oskama nutta. Aga mina seda ei suuda."

Aga Lennarti lahkumine oli väga raske?

"Sellele eelnev oli eriti raske. Need haigla perioodid olid."

See oli teie sünnipäev, kui ta lahkus. On see teie kõige kurvem päev elus?

"Jah."

Ja kuidas sellega toime tulla?

"Sellega tuleb toime tulla nii, et enam halvemaks minna ei saa. Võib ainult paremaks minna."

Kui ma räägin inimestega, siis nad ütlevad, et Helle Meri ei taha ennast avada. Miks Helle Meri ei taha ennast avada?

"See ei olegi tähtis, et ma peaksin ennast kõigile avama. Minule endale meeldib küll, kui inimeses on saladus, las teised otsivad seda saladust. Kui iga nurga peal sellest pasundada, kes ma olen ja mis teen ja mis ma kõik võin. Oh sa jumal, see ei ole ju hea toon." 

Väga privaatse loomuga proua Meri, kes nõustus ka selle intervjuuga pärast poolteise aasta pikkuseid läbirääkimisi, nimetab ise end lihtsaks maal elavaks leskprouaks koera ja tütrega, kelle argipäev algab voodis iPadis Soome ajalehtede lugemisega ning seejärel koeraga jalutamisega. Hommikuse võileiva kõrvale sirvib ta Eesti ajalehti ja kuulab raadiot. See, mida ta näeb ja kuuleb, paneb teda muretsema.

"See on hullumaja, mis praegu on, see on nii, et ma võin kõike teha, aga ma ei vastuta mitte millegi eest. Ma võin öelda kellele tahes, et kes sa oled, mis sa oled, aga mis see tähendab. Millal me inimeseks saame ja jääme?"

Aga kuidas Eesti elab täna aastal 2018? Kui me vaatame aasta algust, on olnud kaks väga suurt hõõrumist, üks, mis puudutab hümni temaatikat, teine on lavastajaga seotud moraalitud teod. Ja teatav roll on mõlema loo puhul ka presidendi kantseleil.

"Siin ei ole rolli, vaid siin on natuke jõuga positsiooni võtmine. Mina vägivalda, eriti jalaga vägivalda, ma ei pea seda heaks tooniks. See on lihtsalt vastik, see on jälk. Kui on riigi rahad mängus, siis tuleb alati teha konkurss, sest igale lillevarrele, igale võileivale ja muule tehakse konkurss, aga sellele ei tehta järsku. Miks nii on?"

Aga nüüd, kus kisa tõusis ja see viis kuni selleni, et umbusaldati ministrit, kes oli sel teemal sõna võtnud.

"See on juba läinud sinnamaani, et ma ütleks: Eesti rahvas, olge rõõmsad, pidutsege, jätame ükskord järele, kui kord on nii tehtud ja nii, siis ma ei kiida seda üldse heaks, aga me suudame unustada ka seda. Palun rõõmustame, pidutseme, sada aastat ei ole 15 või 20 aastat."

Täispikka erisaadet intervjuust Helle Meriga näeb 24. veebruaril.