Ultimate frisbees tuleb lendavat taldrikut viie meeskonnaliikme vahel lennutada ja punkti saamiseks see vastase piiri taha toimetada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Viiendat aastat võistlust korraldanud Tartu Ultimate Frisbee klubi juht Tõnn Sikk ütles, et meeskonnamäng on populaarsemaks muutunud, sest kui varasematel aastatel kutsusid koolid neid enne võistlust kehalise kasvatuse tundi lendavat taldrikut õpetama, siis sel aastal koolid nende poole enam ei pöördunud, sest noored juba oskavad.

"Tegelikult siin meeskonnamängus see viskamine ei ole üldse kõige olulisem. Siin näeb päris palju mängijaid, kes on ilmselt palju disc golfi visanud ja panevad pikad visked üle platsi teele, aga ei ole seal kedagi, kes seda püüaks. Tähtis on kommunikatsioon mängijate vahel, et mina viskan, sina püüad. Kui üldiselt viskamisest rääkida, siis oluline on /.../ panna kettale palju pöörlemist, siis ta lendab sirgelt ja kaugele," selgitas Sikk.

175-grammise plastmassist taldriku lennutamisel on hulk reegleid: näiteks ei tohi võistlejad üksteist nügida ja see, kelle käes taldrik parasjagu on, ei tohi joosta. Reegleid pole aga raske meelde jätta, sest ka võidukad meeskonnad enne võistlusi harjutamisele palju aega ei kulutanud.

"Me saime kolmanda koha. Päris edukas, sest me ei harjutanud üldse koos, lihtsalt tulime. Ma ise esimest aastat siin. Ühes kehalise kasvatuse tunnis harjutasime küll, aga kuna me ei ole ühes klassis, siis me ei saanud koos harjutada," rääkis Tartu Mart Reiniku kooli võistkonna liige Georg.

Kui mäng on juba käpas, võivad mängijale väljakutse esitada hoopis muud tegurid.

"Võib-olla see, et sa pead natukene pikem olema ja hüppama palju. Kui mina olen lühike, siis ma pean päris kõrgele hüppama, et /.../ võtta kettaid ära," arvas Variku kooli esimese võistkonna liige Julia.

Järgmine nädal võtavad taldrikulennutamises mõõtu juba gümnaasiumiõpilased.