Vikerraadio kuulajad said Saagimilt abi nii armastuse, kadeduse kui ka õigusriigi muredega
Neljapäeva hommikul oli Vikerraadio hommikuprogrammi eetris nõuandenurk "Mida Anu teeks?", kus Anu Saagim andis nõu ja lahendusi erinevatele raadiokuulajate probleemidele.
Küsimusi tuligi pea igast eluvaldkonnast. Näiteks kurtis üks helistaja, et meeskolleegid ahistavad teda töö juures. "Mis siis teha? No ma ei tea. Väga populaarses menuseriaalis "Seks ja linn" näiteks üks kaunitar kõndis mööda tänavat ja ehitajad või teetöölised vilistasid või tegid selliseid märkusi, et sooviks temaga seksida. Siis ta lihtsalt pööras ringi ja läkski nende meeste juurde ja ütles, et noh, võtke kätte ja andke tuld siis," meenutas Anu Saagim. "Ma arvan, et selliste meeste suhtes, kes on pisut agressiivsed, kas varjatud moel, ma arvan, et ei tasuks selga neile pöörata. Võib-olla tasukski juurde minna ja küsida, mis sul viga on? Öelda, et mulle see ei meeldi. Ma arvan, et selline otsekohene suhtumine ja otsekohene asjast või n-ö sarvedest kinni võtmine lahendab tihtipeale olukorra," andis Saagim nõu.
Bravuuritar tunnistas, et on ka ise sarnases olukorras olnud ja see on keeruline, kuna kaebama pole kuskile minna. Helistajale soovitas ta kutsuda ahistavaid kommentaare tegev ülemus kohvile ning rääkida temaga nagu inimene inimesega, mitte nagu alluv ülemusega. Saagimi arvates tuleb öelda, et oled väga tagasihoidlik ja siivas naine ning selline ahistav käitumine häirib sind, samas silmas pidades, et see avaldus ei solvaks teist inimest.
Kas Eesti on õigusriik?
Ühte raadiokuulajat huvitas aga hoopis küsimus, miks öeldakse, et Eesti on õigusriik, kui tegelikult ei ole. "Mulle tundub, et ükskõik, millises riigis ma pole ka elanud, kaasa arvatud Eesti, siis no kuskil ei ole seda õigusriiki," arvas Saagim. "Kõik taandub tegelikult ju sellele, et inimesed on loomult äraostetavad, nad on aplad, nad on küüned enda poole ja nad ei ole õiglased. Ei, Eesti ei ole õigusriik, kuigi väidab, et on," lisas ta.
Kuidas armastada?
Murelik inimene tundis huvi, mida võtta ette, kui ei suuda armastada, ei oma vanemaid ega ka meest? Raske lapsepõlv on jätnud tunde, et oled seest tühi, hoolimata isegi püsisuhtest ja heast mehest. Saagimi hinnangul ta muul juhul soovitaks oma vanematega rääkida, kuid kui viimased on olnud või on siiani alkohoolikud, siis on selliste inimestega väga raske kontakti leida. "Mina olen täheldanud seda, et kui on halb olla, nagu päriselt kehv olla, siis keegi peaks justkui olema," arvas Saagim, et tuleb kurta oma muret sõpradele ja lähedastele. Vahel aitab nende puudumisel ka täiesti võõras inimene. "Ikkagi südame puistamine aitab. Peaks olema hea sõber, kellega saaksid nendel teemadel rääkida," andis ta nõu, kuid leidis, et vanemate probleemist üle saamiseks tuleb ikkagi eelkõige nende endiga vestelda. Lisaks soovitas ta ka keskkonnavahetust, mis teda ennast mitmel korral aidanud on.
Mida teha närvidele käiva kolleegiga?
Kolleegidevaheline antipaatia tegi samuti inimestele muret, seda eriti olukorras, kus kumbki ei soovi oma töökohalt lahkuda. "Ega meile ei saagi ju kõik inimesed meeldida," tõdes Saagim, kelle sõnul tema silub ebameeldivate inimestega nurki maha veidi vabamas õhkkonnas. Seega võiks aidata kolleegi dringile kutsumine. "Mul on alati selline tunne, et kui ma istun kellegagi kahekesi vastamisi, silmast-silma ja võtan isegi väikse lonksu veini näiteks või šampanjat, siis inimesed avanevad ja tead, ükski inimene ei ole halb. Seda ma olen avastanud ka," tõdes Saagim.
Kuidas tulla toime kadedusega?
Anu Saagim teab, et on väga palju inimesi, kes teda kadestavad, kuid tema selle peale ei mõtle. "Ma ei ole tekitanud endale sellest probleemi," sõnas ta ning selgitas, et on teinud kadedusest enda jaoks edasiviiva jõu. "Ma olen mõelnud, et issand jumal, Anu, kujuta ette, kui inimesed ei kadestakski sind. Siis see tähendaks seda, et ei oleks midagi kadestada. Ehk siis sel juhul sul ei oleks neid isikuomadusi, mida teine inimene justkui iseendale sooviks. See tähendab seda, et mul on midagi, mida teistel ei ole ja mille poole nad pürgivad," kirjeldas Saagim, soovitades olukorrast teha endale pigem positiivne jõud.
"Mõtle selle peale, et elus pole mitte midagi hullemat kui olla tavaline inimene," rõhutas Saagim.
Toimetaja: Kerttu Kaldoja