Oder avaldas, et üks, kelle keeleoskus soovida jättis, oli rahandusminister Toomas Tõniste. "Tegemist oli selgelt kellegi teise poolt kirjutatud
tekstiga, mille meie minister oli pähe õppinud ja ette kandis. Ta tegi seda suhteliselt kohmakalt, tehes vigu, mis näitab, et tema enda keeletase pole sellisel tasemel, et ta suudaks sellist teksti ise luua ja spontaanselt ette kanda. Piinlik oli, et see oli nii silmnähtavalt päheõpitud tekst ja lisaküsimustele vastata ei suudetud, mis näitab seda, et keeletase pole kahjuks piisav," lausus Oder "Vikerhommikus".

Samu mõtteid tekitas Oderis Urve Palo paberilt etteloetud inglisekeelne tekst. Oder tõdes, et seda kuulates pakuks ta ministri keeleoskuse tasemeks A2, mis on esmane keeleoskus. "Selline keelekasutus, mida vajaks üks minister, eriti kui me räägime Euroopa eesistumisest ja
kõigest sellest, siis ideaalne oleks C2 keelekasutus, mis on peaaegu selline nagu haritud emakeelekõneleja. Sellist keelekasutust väga paljudel eestlastel ei ole ja keeleringkondades on tunnetus, et kui oled saanud B2 taseme, on võimalik hakkama saada ka ministril olukorras, kus ta peab suhtlema pressiga," selgitas Oder.

Erialase jutu rääkimiseks oleks Oderi sõnul vajalik aga juba C1 keeletase. "Me võime väga ilusasti ette lugeda teksti, aga nii kui esitatakse küsimus ja mu kuulamisoskus on nõrk, siis näiteks A2 kuulamisoskusega ei ole võimalik aru saada C1 tasemel küsimusest," selgitas keeleekspert.

Kiiremas korras keelekursusele

Eesti ministreid kuulates tuli Oderi arvates ilmselt muie suule igale britile, kes neid kõnelemas kuulis. "Kõige toredam ei olnud. Kui mina ei oska saksa keelt ja räägin seda väga kehvasti, siis see on minu probleem. Kui meie ministrid esinevad niisuguses inglise keeles, on see Eesti Vabariigi probleem ja sellega tuleks kiiremas korras midagi ette võtta," rõhutas ta.

Oderi sõnul on Eestis tüüpiline, et 45-aastased ja vanemad inimesed ei oska ladusat inglise keelt. "See ongi põhiline selle põlvkonna puudus, et neil puudub suhtlemispädevus ja oskus seda passiivset sõnavara kasutada," selgitas keeleekspert.

Samas usub ta, et eesistumist arvesse võttes oleks tulnud seda ennetada, sest oli teada, et Eesti ministrid satuvad kõrgendatud tähelepanu alla. "Igal ühel on individuaalsed vajadused, oleks tulnud teha nendele sobiva vastava võõrkeelemeetodiga kommunikatiivne keelekursus," lausus Oder. "Sellises eas inimesed on täiskasvanud keeleõppijad, kellel on väga kõrge enesejuhtimise suutlikkus ja motiveeritud täiskasvanud keeleõppija, kes täpselt teab, kuidas ta kõige paremini õpib, suudab kõrge motivatsiooni korral väga palju saavutada," lisas ta.

Ta lausus, et näiteks Toomas Tõniste peaks kiiremas korras konsulteerima keeleõpetajaga. "Vastavalt koostöös temale leiaks sobiva keelemeetodi ja pühendaks iga päev sellele keeleõppimisele teatud aja. Kõige rohkem on vaja harjutada läbi rollimängude erinevaid suhtlussituatsioone, et ei tekiks piinlikku olukorda nagu eile, et minister ei saa küsimusest aru ja ei oska sellele üldse mitte midagi vastata," ütles Oder.