Kopli ametikooli lõpetaja Riko: mis jutt see on, et tööd ei ole?

"Neid, kes hästi tööd teeks, on väga vähe," arvab Kopli ametikoolis kinnisvarahoolduse eriala lõpetav Riko Lorber. See, kes peab juhiks saama, saab seda Riko hinnangul nii kui nii, aga selleks, et midagi juhtida, peab eriala läbi ja lõhki teadma. "Rohkem spetsialiseerumist on vaja, juba riigi tasandilt alates," on ta kindel.

Teadsin põhikooli lõpus, et ma ei saa hinnete pärast samasse, Saku keskkooli sisse. Kuulsin ka arvamust, et kutsekooli minnes ei ole suurt tulevikku, jäädakse vaid musta töö tegijaks. Ainus viis kutsetööd teha, oleks minna Saksamaale, Eesti kutseharidusega ei ole võimalik kellekski saada, räägiti. Seetõttu pelgasin kutsekooli esialgu veidi. Aga tegelikkus on täiesti teine.
Tutvused ja kogemused, mida olen saanud, on meeletud. Vaatan endiseid klassikaaslasi: väga paljud ei teadnud endiselt, ka gümnaasiumi lõpetamise järel, mida teha tahavad. Ja lõpuks tuldi ikka kutsekooli.

Eks arvatakse, et kutsekooli järel tuleb hakata tegema väga lihtsaid töid ega nähta võimalust arenguks. Tegelikult ei tähenda kutsekool karjääri puudumist. Tean edukat firmajuhti, kes on saanud selleks hariduse kiuste. Kvaliteedi hoidmiseks peab omast kogemusest teadma, milline tase olema peab.
See, kes tahab, saab juhiks niikuinii. Aga kui sa pole ise kunagi nn musta tööd teinud, kuidas saad teisi juhendada paremini töötama? See oleks loogiline viis, ise töö tegijast juhiks saada. Spetsialiseerumist oleks vaja rohkem, juba riigi tasandilt alates, valitsusest alates. Ei tohiks olla olukorda, et põllumajandusministeeriumi juhib inimene, kes pole kordagi alaga ise lähedalt kokku puutunud, kes ei ole spetsialist.

Tulin „Noore meistri" võistlustele eelkõige oma õpetaja pärast, tema rõõmuks – ta on lihtsalt väga hea! Ja eks hea tulemuse saamine on koolile ka oluline, sest see on hea reklaam. Aga mina ei looda midagi suurt. Annan lihtsalt endast parima.
Arvasin, et kui inimesed siin võistlusel mu töö tegemist jälgivad, lähen närviliseks. Tegelikult ei saanudki aru, kas keegi on mind vaatamas või mitte.

Kui inimene oskab tööd teha, miks mitte! Ei ole kooliharidus kõige olulisem, võid ju ka lisakursuseid võtta. Mina kardaks tööle võtta nn vanakoolimehi, kes arvavad, et vanad meetodid on kõige paremad. Tegelikult on nüüd asjad niivõrd palju paremad! Väike viga võib rikkuda lausa terve kortermaja.

Naljakas on mõelda, et tunnen end veel natuke alles noorena, isegi lapsena, aga samas on mul juba paarikuise töötamise järel oma tööauto ja muud kohustused. Seni kõik kiidavad mind, et saan väga hästi hakkama ja et mul on potentsiaali karjääri tegemisel. Mõtlen nii, et ma teen lihtsalt igal pool nii hästi kui ma saan, samas järeleandmisi endale ei tee kunagi.
Mul kukkus kõik hästi välja: mulle meeldib see eriala ning olen ka tööd leidnud. Aga kui kellelegi tõesti ei meeldi ala, mida ta õpib või sattus õppima, siis soovitan eriala vahetada! Inimesed pürgivad aina kõrgemale ja tahavad kohe hariduse poolest saada juhiks. Aga neid inimesi, kes hästi tööd teeks, neid on väga vähe.

Tööd ei ole saada? Mis see tähendab?! Te ei kujuta ettegi, kui palju on tööd! Aga hoopis tegijaid pole, neid, kelle peale loota ja kellele kindel olla. Tahetakse raha saada, aga tööd ei taheta teha. Kurdetakse väikse palga üle. Aga alusta madalalt tasemelt, jõuad kohe kõrgemale! Kui ennast ei näita ega tõesta, ei saagi mitte kuskile. Muidugi, eks tutvused on ka määravad, et jalg ukse vahele saada.
Riko pärjati "Noore meistri" võistlusel ehitusviimistlejate seas hõbemedaliga.
Fotod: Siim Lõvi/ERR
Toimetaja: Greete Palmiste







