"Aarne oli meile kõigile, kes me tegeleme välisuudistega ja välislugudega, suureks eeskujuks. Omamoodi oli ta mentor meil toimetuses, kui meil olid omavahelised vaidlused või mingisugust probleemi nähti erinevalt, siis Aarne sõna oli alati see viimane, mis peale jäi," ütles Raud "Vikerhommikus".

Eesti ja Moskva vahel pendeldav Raud ütles, et kiire elutempo juures ei osanud ta mõelda, et midagi sellist võib juhtuda. "Aga me keegi ei mõelnud. Kui see teade eile keskpäeval meieni jõudis, siin toimetuses oli väga-väga rusutud meeleolu," rääkis Raud.

Raud kirjeldas, et Rannamäe oli oma töös rahulik ja suhtus sellesse väga suure pühendumisega ning seda suhtumist õpetas ta oma kolleegidele. "Ma arvan, et Eesti ajakirjandusmaastikule jääb ikka pikaks ajaks väga suur tühimik pärast tema kadumist, mida seni ei taha uskuda," ütles Raud.

Rannamäe, kes viis läbi põnevaid ekskursioone Lähis-Idasse, pidi paari nädala pärast sõitma Usbekistani. "Ta rääkis väga suure õhinaga mõne päeva eest, kuidas ta selleks valmistub. Ta ise ütles kord, et need reisid on talle endale nagu värske puhang, et ta saab taas maailma Eesti gruppidega avastamas käia," lausus Raud.

Raud tõi välja Rannamäe saated "Vabariigi kodanikud" ja "Rahva teenrid" ning lisas, et Rannamäe oli kodus nii Eesti kui ka välisteemadel. "Kui meenutada tipphetki, ma mäletan, et ma kohtusin ükskord temaga Washingtonis Valge maja ees, kui ta tuli intervjuult George Bushiga," ütles Raud, meenutades, et Bush oli aidanud kohendada Rannamäe lipsu enne kaamera käimapanemist. "Sel ajal tegles Aarne väga aktiivselt jooksmisega, nad olid presidendiga pärast intervjuu lõppu rääkinud sellest, kuidas nende vanuses mehed spordiga peavad tegelema ja jalgu hoidma peavad," meenutas Raud üht suurt intervjuud.

Raud ütles, et Rannamäe on intervjueerinud väga paljusid maailma liidreid, Lähis-Ida liidreid ja endise Nõukogude Liidu vabariikide liidreid. "Aarne läks alati rahulikult, teadis oma küsimusi ja see rahulikkus kandus üle ka inimestesse, kellega ta vestles, nad lihtsalt rääkisid talle selle asja ära, mida Aarne tahtis," ütles Raud. Raud lisas, et Rannamäel oli aeg-ajalt ründav toon küsimuste esitamiseks ning sai sellega väga olulisi vastuseid. "Eriti arutelusaadetes, jutusaadetes, mida ta viimasel ajal juhtis, oli sellist aktiivset saatejuhti vaja," lausus Raud.

Raud meenutas Rannamäed kui sõpra ja tõdes, et ta oli alati õigluse eest väljas. "Mingi intsident oli tema maja naabruses, keegi oli kedagi tõuganud, Aarne nägi seda aknast ja läks välja õigust jalule seadma. Ta oli otsekohene mees, kes ei varjanud oma arvamust, ka siis, kui see oli negatiivne, aga sõbrana ja kolleegina oli ta väga soe inimene, ta ei tahtnud sulle kunagi halba. Sellisena ta jääb meelde, mehena, kes veel sel reedel istus siin toimetuses, kellega arutasime uue hooaja plaane, kes rääkis nii õhinal oma lähenevast Usbekistani reisist ja teistest reisidest, mis tulemas ja siis see kõik sai korraga otsa," meenutas Raud.

Aarne Rannamäe sündis 10. mail 1958 Tartus. 1976. aastal asus õppima Tartu ülikoolis ajakirjanduse erialal, juba siis sai tema eriliseks huviks välispoliitika. Lõpetanud 1981. aastal ülikooli, asus tööle ETVsse.

Rannamäe töötas pikka aega "Aktuaalse kaamera" ankruna, saate "Välisilm" toimetaja-saatejuhina, uudiste välistoimetuse juhina, iganädalaste raadiosaadete "Rahva teenrid" ja "Reporteritund" autori ja esinejana, kodanikuühiskonda edendava arutelusaate "Vabariigi kodanikud" autori ja saatejuhina. Tema tööde hulka kuuluvad dokumentaalsaated "Vahemere lihvimata teemant", "Demokraatia okkaline tee. Gruusia näide" jt.

Aarne Rannamäe alustas Eesti Televisioonis propagandasaadete toimetaja ja kommentaatorina 1981. aastal. 1990. aastal sai temast uudistesaadete vastutav toimetaja, 1993. aastast välisuudiste vanemtoimetaja. ETV uudisteprogrammi juhina töötas Rannamäe aastatel 1997-1999. Sealt edasi algas uudiste välistoimetuse juhtimine ja töö "Aktuaalse kaamera" ankruna, esinemine raadiosaadetes, saate "Vabariigi kodanikud" juhtimine ja toimetamine.

Silmapaistva ajakirjandusliku tegevuse eest on Aarne Rannamäed tunnustatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga (2007) ja ERRi Valdo Pandi nimelise ajakirjanduspreemiaga (2008).