Aru sõnul oli Aarne Rannamäe juba kooliajal karmilt otsekohene. "Mulle tundus ta isegi järsk," meenutas Aru, kelle arvates oli Aarne resoluutsus esialgu isegi veidi ehmatav. "Tegelikult hiljem, kui vanemaks saad, saad aru, et selle resoluutsuse taga olid mingid väga selged printsiibid," selgitas Aru ja lisas, et Rannamäel oli juba noorena väga hea arusaamine hea ja õige piirist.

Krista Aru käis ka ise mitu korda Rannamäe saates "Vabariigi kodanikud" ja seisis tema teravate küsimuste ees, kuid ei tajunud seda kunagi teadliku ründamisena, vaid sooviga panna inimene rääkima asjadest nii nagu need on. "Tean, et tema ründav olek ja järsk olemine tegelikult tähendab, et ta tahab teada seda seisukohta. Tahab teada, kas on võimalik leida seda tõde ja kuidas need asjad tegelikult on," selgitas Aru.

Rannamäe ei väitnud tema sõnul kunagi, et asjad on just nii ja mitte kuidagi teisiti, vaid oli alati valmis kõige üle arutlema, vaidlema ja argumenteerima, mis tähendas, et ta oli alati ka ise teemaga väga palju tegelenud.

"Me peame alati mõtlema, et me oleme väga õnnelikud, et meil on olnud läbi aegade selliseid sädelevaid ajakirjanikke, kes on olnud ka inimesed. See mida Aarne suutis, seda on küll väga kurb täna öelda, tema suutis olla see, kelleks Juhan Peegel manitses ja õpetas meid saama: ajakirjanik olgu kõigepealt hea inimene, siis saab ta teha oma ajakirjaniku tööd ausasti ja inimestele silma vaadates. Aarne seda suutis!" ütles Aru.