Vanima mumifitseerunud lihalõigu vanuseks hinnatakse vähemalt 5300 aastat. Umbes kaks tuhat aastat hiljem valitsenud lapsvaaraost Tutanhamonile jäeti juba 48 puukarbikest veise- ja linnuliha. Ent erinevalt kergesti kuivatatavatest puuviljadest nõudis lihatükkide kõrbekuumuses säilitamine vähemalt sama tõsist tööd, kui surnukehade endi muumiaks muutmine, vahendas ERRi teadusportaal.

Kasutatud meetodite uurimiseks võttis Bristoli ülikooli arheoloog Richard Evershed kolleegidega vaatluse alla erinevate vaaraode valitsemisaegadest pärinevat neli lihamuumiat. Valimist vanimad olid 1349-1386 aastat e.m.a vaarao Amenhotep III naise vanemate hauda asetatud loomaribid. Samuti kuulus näidiste hulka umbes 3390 tagasi hukkunud Teeba preestrinna Henutmehyti pardi- ja kitseliha ning 948-1064 e.m.a maetud Isetemkheb D õele ja naisele mõeldud vasikaliha.

Lihatükke katvate sidemete analüüs näitas, et vasika- ja kitseliha paremaks säilitamiseks kasutati vaid loomarasval põhinevat määret. Loomaribide hauataguseks eluks ettevalmistamisel oldi nähtud aga suuremat vaeva. Õlist või rasvast ning vahast koosnev palsam sisaldas lisaks pistaatsiavaiku. Ühend oli laialdasemalt kasutust leidnud okaspuuvaigust tunduvalt hinnalisem. Samuti on eelnevate leidude uurimisel pistaatsiavaigu kasutamist täheldatud alles kuus sajandit hiljem, mil seda rakendati üliku mumifitseerimiseks.

Leid viitab seeläbi, et mumifitseerimistehnikaid täiustati kiiremini, kui seni enamasti eeldatud on. Valdkonna suhtes kasvava huvi tõttu on tõenäoline, et vaade muutub tõelähedasemaks iga järgneva aastaga.