Marianna Liik: kui satun hoogu, siis ma ei ole enam Maa peal

Hiljuti toimus Prahas rahvusvaheline heliloojate rostrum, kus alla 30-aastaste heliloojate kategoorias võitis teise koha teos nimega "Mets", mille autor on Marianna Liik.
Teise koha võit tuli Mariannale üllatusena. "Olin natuke aega vait lihtsalt. Ma tegelikult ei uskunud seda väga. See oli üsna üllatav. Tegelikult oli juba väga suur tunnustus see, et mind Eestit valiti esindama," rääkis Marianna Liik Klassikaraadio saates "Delta".
"Mets" sai "Metsaks" alles hiljem
Võidu toonud "Mets" on elektrooniline kompositsioon. "Selles olen kasutanud kolme põhilist elementi, milleks on rohutirtsu laul, inimhääl ja oma kahe koorilaulu salvestised. Ma kasutasin ka mõnda muud, aga need on põhilised. Selle "Metsaks" saamine tuli tegelikult hiljem. Ma alguses ei mõelnud selle kontseptsiooni peale, et see kõlab nagu mets. See tuli hiljem," rääkis Liik. Nii võibki teoses kuulda kolme selget ja iseseisvat elementi, mis siiski põimuvad kokku üheks muusikaliseks tervikuks.
Just detailidele Liik suurt tähelepanu osutabki. "Mis mulle on selles loos hästi oluline ja mis peaks ka kuulda olema, on üksikute detailide väärtustamine, see üks osake on hästi tähtis ja ta kordub, aga muudetud kujul. Ma olen ühest salvestatud inimhäälest proovinud teha hästi erinevat."
Saladuslik inspiratsioon
Inspiratsiooniga on Liigil vastakad suhted. Põhiliselt on selleks kaks võimalust. "Mis ma olen tähele pannud, et kas ta tõesti tuleb kuidagi kogemata või kohe, et ma panengi tõesti kas esimesed noodid või valin mingi kõla ja siis sellest areneb kõik edasi. Tuleb lihtsalt kätte. Teine võimalus on see, et kuidagi ei oska alustada. Mõtled mitu päeva ja ei tulegi midagi, aga siis mingil seletamatul hetkel see siiski kuidagi tuleb. Siis sa ei oskagi aimata, et miks või kuidas ja miks see varem ei tulnud."
Seejuures peab Marianna Liik kõige huvitavamaks olukordi, kus ta vaatab tagasi ega saa isegi aru, mis vahepeal toimus. Sellest saab ta aru, et muusikalises mõttes on kõik korras.
Küll aga peab Liik oluliseks põhjalikku viimistlemist. "Mõne looga ma ei ole siiamaani rahul ja ma püüan neid viimistleda lõpuni. Mõne looga on tõesti nii, et on punkt ja ma tunnetan seda lõppu, aga viimistlemine on teine asi kui lõpp. Selle "Metsaga" oli ka väga palju viimistlust. Sellega võiks veel lõputult tegeleda."
Hea loo saladuse avaldas Liik ka Klassikaraadiole. "Ma tahan, et neis oleks jõudu, energiat ja intensiivsust. Aga see ei tähenda, et ma tahaks anda edasi ainult intensiivsust. Mulle meeldivad sellised vaiksed ja valusad hetked ka. Eriti ilusad on kontrastid. Aga see peaks kuidagi mind kõnetama ja kuulajat mõjutama, et see ei läheks lihtsalt mööda." Lugu peab Liigi sõnul kuulajat mõjutama. Ülimalt oluliseks peab noor helilooja ka ausust, seda nii autori kui teose mõttes.
Tulevik selgelt silme ees
Peamiselt ammutab Marianna Liik energiat ja inspiratsiooni Hiiumaa loodusest. Vahel läheb ta koguni nii hoogu, et unustab keskkonna ja kolib mõtetes muusika sisse. "Teistel on kindlasti väga imelik jälgida seda, kui ma vahel satun hoogu, siis ma ei ole tõesti enam maa peal kohal. Siis ma ei kontakteeru enam nii, nagu peaks."
Tulevikku vaatab Marianna Liik kindlalt. Tema eesmärk on edaspidigi pühenduda muusikale ning tõestada end tugeva heliloojana. Selleks loodab ta aga leida sisemist rahu, mis loomingut aina edasi kannustaks.
Toimetaja: Silver Kuusik







